Reede, 7. august 2015

Kotlandil käidud...

...
Vanasti öeldi, et enne kui Pariisi lähed, käi ära Nuustakul.

Kohandaks enda jaoks sobivaks: enne kui Gotlandile lähed, käi ära Kotlandil.

Või siis vastupidi.

Nagu mina tegin... enne ikka Gotlandil.

Tegelikult oli nii, et kolm päeva Saaremaal, Kotlandist rääkimata.
 

Meenutuste ja mälestuste reis, lahkunud inimeste lähedust tunnetamas.

V.Kuslapil on ajakirjas "Elukiri" oma kalmukolumn, jagan tema tundeid ja mõtteid.
Kalmistutel leian rahu ja vaikuse.

Pean sellest ka kirjutama. Millalgi.

Aga Saaremaal leidsime palju muudki.

Saarlased imestavad, et no mis imeasi rahvast siia meelitab... aga ise on kavalatest kavalamad ja teavad küll, mis see on.

Kadakad ja karjamaad... ja sealt edasi juba kadakasiirup... mille ma muidugi kaasa ostsin.
Kadakasest käevõrust rääkimata.

No ja siis muidugi tuulikud...


... ja sealt edasi tuulikuõlu, mille tootmine kahjuks mandrile kolis ja mis seetõttu ostmata ka jäi.

Aga ega saarlane rumal ole, suurtootmine kolis küll mandrile, selle asemel pruulitakse koduõlut, villitakse pudelisse ja müüakse, isegi Sõrve sääre päris tipus oli võimalik eriti krõbeda hinna eest pudelike soetada.

Pärast sakste talupoes pakuti sedasama hoopis soodsamalt.




Sai proovitud nii ühte kui teist!

Polnud see kallim mönusam midagi ;)

Pihtla õlu... 7,6 %

...
No ja siis muidugi kala.


Lest.
Suitsulest... kui täpne olla.

Suitsuahvenast rääkimata.

Söömiskohaks valisime vanavanemate õuepealse.


Oleme seal varemgi piknikku pidanud.  

...
No ja siis muidugi Saaremaa leib.

Kui vanasti (so nõuka-ajal) Saaremaal käisime, tõime ka leiba kaasa.
Borodino leib... kusjuures, nostalgitsedes ostsin seegi kord ühe.
Kaasa.

Kaasa seda armastab :)

Aga teised kaasatud leivad olid põnevamad leivad.
Kodune pohlaleib. 
Ikka sealtsamast sakste poest.

Muhu leib.
Muhulased müüsid suisa sooja leiba.
Kannatlik kaasa ootas pool tundi, saadud leib oli nii kuum, et ei andnud kätte võtta.
Aga ootamine tasus end ära, sest leib oli tõesti hea.
Miskid seemned prõksusid hamba all ja iga suutäiega läks pea klaarimaks ja tuju helgemaks.
Kaasa kahtlustas kanepit ;)

Leivast pilti mul pole, aga see-eest peilisin välja... seda leiba müüvad nad ka Tallinnas.

Ja kes plaanib minna kodukandiradadele Telliskivi tänaval ;)
...

Lõpuks üks äge leid külapoest.

Pilt poe seinal sobis nii hästi meie eesmärgiga: meenutuste ja mälestuste reis.


Aga see on juba teine lugu.

See lugu mahub teemasse "100 head asja".
Neljakümne teine.
Seiklused Saaremaal.
...

3 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

kõigepealt Muhu leivast - täielik sõltuvus :) Muhust ei leidnud, küll aga avastasin kevadel Telliskivist. Maitse praeguseni meeles.

Saaremaa tuuliku õlut meil eriti ei armastata, ütlevad, et liiga kibe. Mina olen ikka saunaõlleks joonud, sest eelistan eestimaist.

Siirupit saime osta (enam ei mäleta kust poest) aga käsitööõlut ei raatsinud.

Aga see Kotland on väga tore leid :) hakkan kaardilt otsima.

Emmeliina ütles ...

veel - mulle meeldib sinu tehtud pilte vaadata. need jutustavad.

tegelinski ütles ...

Selle Muhu leiva leidmine Muhumaal eeldas ikka väga suurt nuuskurioskust... mis minul puudub, aga kaasal olemas on :)
Aga pildid on nagu "mälupulk", sest kes ikka muidu kõike seda meeles jaksab pidada ;)