esmaspäev, 18. juuli 2011

Laenatud lapsed

...
Suvi on sellepärast tore, et siis saab endale lapsi laenata.

Laenatud lapsed, see pole see, mis oma laps.
Laenatud lapsed lähevad pärast oma emmede ja isside juurde tagasi.

Laenatud lastest lugesin Pilvi kirjast. Kui nende poja oli vahetusõpilane Ameerikas, kirjutas "uus pere" hiljem: "Looja on meid sellel aastal eriti õnnistanud, kuna oleme saanud Juhanit laenata."
See oli ammu, ehk 40 aastat tagasi.

Mina laenan lapselapsi. Ja see meeldib mulle väga.
On suur vahe, kas laps tuleb külla koos oma ema-isaga või on ta mulle nö laenuks antud, sest siis me teeme igasuguseid asju, mida ema-isaga koos kindlasti ei teeks.

Näpime riidekapis ja otsime, mida vahelduseks selga-jalga-pähe panna.

Vanaema sall ja eiteakelle püksid...

Vanaema pontšo ja sall ...
Tibinatega on lahe, vist sai omal ajal nukkudega liiga vähe mängitud :)

Noorte meestega on hoopis teistmoodi tegemised.
Tööd teeme. Ilmaasju räägime.
Käime maailma avastamas.

...
Mõnes mõttes on tore, kui tibusid mitmekaupa jagatakse, siis nad toimetavad isekeskis ja mina saan oma asju teha.


Teisest küljest... ma ikka tahan, et mind ka mängu võetakse.
...

12 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Väga vahva!

helle ütles ...

Laenatud lapsed - tore väljend.
Ma saan ka augustis natukeseks ajaks laenuks. Mõtlen juba, mida teha natuke peale aastasega? Mul on tütrest palju nukke, aga ta veel ei hooli neist. Talle meeldib vanaema mobiiliga asjatada:)

tegelinski ütles ...

Mäletan, kuidas sugulane pani oma aastase lapselapse aiakärusse ja jooksis ümber maja... ainus tõhus vahend, mis mõjus, kui jorrama hakkas :)

Köögikata ütles ...

:o)))
Kuigi ma teoreetiliselt võiks juba vanaema olla (vanim tütar 22 ja järgmine peaaegu 18), naudin ikka veel neid hetki, kui oma väiksemad välja laenutan. Elagu vanaemad!

tegelinski ütles ...

Ma olen suuremaid lapsi ka nõus laenuks võtma, eriti kui nad töökad ja tublid on :)

helle ütles ...

Laenamine on selles mõttes õige, et tuleb tagasi anda - võimalikult tervena ja rikkamana (emotsionaalses mõttes). Minu lapsepõlves ei olnud mõistet "maale vanaema juurde", sest üks vanaema elas linnakorteris ja teine maal, kus puudus elekter ja vesi majas ja vets oli põõsa taga. Oli siis veel selliseid elamisi.

tegelinski ütles ...

Ehh... minu suved möödusid kõik maal vanaema juures. Vets oli õues, vesi kaevus ja elektrit toodeti miski generaatoriga, nii et hädapärast said öösel korraks tule põlema panna, ja sedagi polnud mitte kõikidel suvedel. Elu ilusamad suved :)

helle ütles ...

Tegelikult ei taht ma öelda, et olin selline printsess herneteral, vaid et minu isapoolne vanaema oli siis juba väga vana ja polnud ilus talle saata lapselapsi, keda peab ikka mingil moel "karjatama". Aga loomi pidas küll elulõpuni välja.

Emapoolne vanaema kolis meile elama, kui jäi leseks, nii et vanaema oli pereliige.

tegelinski ütles ...

Jep... mina olin ka rohkem emapoolse vanaema laps :) Olen sellest isegi kirjutanud.
http://kummut-tegelinski.blogspot.com/2008/08/blog-post.html

Emmeliina ütles ...

Jälle tekkis juttu lugedes öömälestus:
aastaid tagasi onunaine, kellel üks poeg ja lapselapsi mitte, ütles: oi, ma küll ei taha neid väikseid lapsi oma koju möllama, ajavad toad sassi jne.

Meie lapsed meenutavad tädi Ritat siiamaani (toad jäid korda, aga ikkagi meeldis neile seal)
Mulle ka, väiksena ja suurena. Mingi magnet on osadel inimestel...

Bianka ütles ...

Minul oma kolmeaastase laenulapsega andis mõtelda, mida teha ja mängida. Mängukaaslasi naaberkonnast veel ei leidnud ja mänguasju eriti palju kaasas polnud. Aga lõpuks kujunesid mängud ise välja. Näiteks kui ma temast pilti tegin, siis tahtis tema ka pildistada. Hädaga andsin vana fotoka talle ja sellega sai tükk aega asjatada. Ütles et vanaema, pildistame nüüd koos!

tegelinski ütles ...

3aastasega koos võib näiteks sahtleid koristada, eriti lõbus on köögisahtlites - pudrunui, supikulp, piparkoogivormid jne :)