11.11.11

...

...
Seda kuupäeva tahaks ikka oma käega kirjutada.

Kuupäeva tahaks kirjutada, päeva ennast ei puudutaks.
Lihtsalt, mõni päev pole seda väärt, et temast kirjutada.

Ainsad kirjutamismõtted tulid mul õhtul teleri ees, mis sest, et needki olid võõrad mõtted.

Ma mõtlesin, et meil tööl on nagu Ameerikas (Aunaste ju rääkis), et sünnipäevalaps ei pea muretsema, mida pakkuda. Meie teeme loosi, et kes kellele laua korraldab. Sünnipäevalaps peab lihtsalt kohal olema ja särama.

Ega meil pikka pidu ei ole, 30 minutit lõunavaheaega.
Aga jagub sellestki.

...
Teised mõtted tulid ka teleri ees.
Vaatasin saadet "Kaks kanget Venemaal". Kuskil seal Siberis elas minu vanaisa lapsena. Ikka päris mitmeid aastaid. Kui pere Eestisse tagasi tuli, jäi vanem õde sinna, abiellus, lapsed sai... Oma hilisemas elus ei teadnud vanaisa oma õest enam midagi. Kes seda teab, kui suur sugupuu haru võib Venemaal olla... või siis hoopis murdunud oks.

...
ps Aastal 1918 koostas pastor Nigol ülevaate Eesti asundustest Venemaal, seal toob ta eestlaste arvuks Siberis 40 000 ja loetleb üle 100 küla.

Siberi eestlased

...
Elu on ikka imelik küll.

Ja päris tore on aeg-ajalt televiisori ees istuda.
Mõtted liiguvad lihtsalt lambist, Ameerikast Venemaale.
11.11.11
...

Õhtusöök viiele

...

Nojah, võiks ju öelda, et õhtusöök kuuele, aga misteha-misteha, kui kuues keeldub kana söömast.

Kuna oli vaja kiiresti üks sünnipäevalauakraam kaasa võtta, käisime toidupoest läbi. Natuke salatit, natuke liha.


Võiks arvata, et 5 broilerit vaagnal, aga võta näpust. Viis väikest vutti praetaldrikul hoopis.

Lase loll poodi ostlema, ikka oskab ämbrisse astuda.

Minu idee oli, et ei võta ühte prisket broilerit, võtame viis pisikest vutti.
Kints küll sarnane kui keskmisel konnal ja luud haprad kui tuvil, aga hind tundus soodne olevat - 2.25
Ja ma polnud elu-seeski vutte söönud.

Kui maksmisele lähenesime, tuli selgus. Broilerid olid müügil kilo hinnaga, vutte müüakse tükikaupa.
5 tüki eest tuli maksta 12.25. Mis on kroonidesse panduna märgatavalt suurem summa.

Kaaskannatajad soovitasid küll, et poetame paki vaikselt lihakaupade riiulile, aga mis tehtud see tehtud, ostsime ära ja panime nahka.

Ei saaks öelda, et liha liiga palju oli.

Õnneks oli ka üks "kodukootud" mustasõstrakook, nii lõppkokkuvõttes sai kõht liigagi täis.

...

Metsa läksin ma...

...
Fotojaht rändamisest.

Pole ju alati vaja kaugele minna, et eemal olla.


Mina läksin metsa.

Iseendaga ja iseendas rändama.

...
Teistel teised rändamised
...

Ära mulle paku!

......

Kogu aeg midagi pakutakse, sina siis ole see tark, kes otsustab, mida võtta või mida jätta.

Tavaliselt ma ei viitsi, siis ma teen endale vastava - ära mulle paku - näo pähe, ja enamasti see õnnestub.

Neljapäeval olin aga liiga väsinud ja õigel ajal jäi õige nägu tegemata, nii olin sunnitud oma 10 minutit kuulama pensionide saatusest, staatusest, mõne panga edukusest ja teise edutusest.

Aga nii väsinud ma nüüd ka ei olnud, et oleks end lasknud ära rääkida, mu sammas jäi Samposse edasi, kuigi sain teada, et Sampol on olnud paremaid aegu, et mõnel pangal läheb kogu aeg hästi või siis aina paremini.

Loodetavasti ei pea ma oma otsust kahetsema, seda enam, et kahetsemine pole mu tugevamaid külgi.

...
Täna pakuti Pärnu Rimis degusteerimiseks uut jogurtit.
Mina tegin pähe oma õpitud ära-mulle-paku-näo, seekord õnnestus. Jalutasin mööda, aga kõrvu jäi jupike võõrast juttu selja taga.

Ära mulle paku, tervislikud eluviisid ei luba jogurtit mekkida.

Taimetoitlane?
Mõtlesin, et vaatan kohe.
Oli jah selline pikk ja sale, kindlasti tervislikust toidust. Pilgu ostukorvi heitsin ka.
Sardellid, küpsised ja mingid krõpsud.
Njah, ju selline oli tema süsteem - ära mulle paku.
Vahet pole, kes millega välja tuleb.

Aga pakkumist ma ära ei keelaks.

Mäletan, kuidas me laevas käisime kohe mitu korda mingit kokteili degusteerimas.
...

Mis sa ikka muretsed

...

Suvi 2010

...
Helistasin ühel pühapäevaõhtul isale.
Kell 6 ei võtnud vastu.
Kell 7 ei võtnud vastu.
Proovisin mobiili peale... sama lugu.
Ehk pealelõunane uinak?

Hakkasin juba muretsema.

Kell 9 helistasin veel korra... nojah, võib-olla on juba magama läinud. Vana inimese asi.

Hommikul proovisin uuesti.

Asjata muretsetud.

Isa oli käinud teatris.
"Augustikuu" Draamateatris.
Selle etendusega tähistas Ita Ever 1. aprillil oma 80ndat juubelit.

Isa 80. juubel oli täpselt 5 kuud varem.

Etenduselt tulles ei hakanud ta mulle tagasi helistama.
Et öö juba käes, mis sa enam helistad. Nagunii magab.

Täna helistasin juba varakult.

Palju õnne sünnipäevaks!
...

Fotojaht: sadu

...
Sadu on seda nägu, kuidas teda vaatad.

Üks sadu on see, mis näkku sajab, teine see, kui kaela kallab.

Minu sadu on akna taga sadamine.

Vihmasadu köögi akna taga.

Lörtsi vastu auto klaasi.


...
Varsti on talv ja siis hakkab lund sadama.
Ma ei oota seda.
...
Teised sademed
...

Mida teha, kui põlved valutavad

...

...

Tegelikult olen selle postituse võlgu.
Ükskord lubasin.

Et mida teha, kui põlved valutavad.

See pole mingi lühiajaline projekt, esimest korda tegin seda aasta-poolteist järjepanu, siis jäi millegipärast pooleli. Nüüd sügisel hakkasin uuesti, sest põlved hakkasid jälle märku andma.

Tundub, et on kasu.
Usk peab muidugi olema, aga miks mitte uskuda, kui ühe targa tohtri õpetus, Roza ütles, et teda õpetas tema raviarst haiglas.

Asi iseenesest on lihtne. Ja igal juhul täiesti ohutu... vähemasti minu arvates.

Hommikune esimene söögikord:
Pool klaasi kaerahelbeid
Pool klaasi keefiri
Lasta 15 min seista, siis ära süüa
Ja siis 2 tundi ei tohi midagi peale süüa.
Kas vett juua tohib, ununes küsimata, kohvi kindlasti mitte.

Ma igaks juhuks ei söö, ei joo. Mitte midagi.

Kujunes kuidagi rütm välja, hommikul "ravim", töö juures joon millalgi tassi kohvi ja kell 11 on söögipaus, nii et minu jaoks probleemi pole. Ma selline omnivoor, vahet pole, mida söön. Ja ärkamiseks pole kohvi vajalik.
Karta on, et nõudlikumale natuurile ei sobi.

Aga momendil pole mul kodus keefiri ja juba on 2päevane vahe sisse tulnud.

Täna peab ikka poodi minema...
...