Mida teha, kui põlved valutavad

...

...

Tegelikult olen selle postituse võlgu.
Ükskord lubasin.

Et mida teha, kui põlved valutavad.

See pole mingi lühiajaline projekt, esimest korda tegin seda aasta-poolteist järjepanu, siis jäi millegipärast pooleli. Nüüd sügisel hakkasin uuesti, sest põlved hakkasid jälle märku andma.

Tundub, et on kasu.
Usk peab muidugi olema, aga miks mitte uskuda, kui ühe targa tohtri õpetus, Roza ütles, et teda õpetas tema raviarst haiglas.

Asi iseenesest on lihtne. Ja igal juhul täiesti ohutu... vähemasti minu arvates.

Hommikune esimene söögikord:
Pool klaasi kaerahelbeid
Pool klaasi keefiri
Lasta 15 min seista, siis ära süüa
Ja siis 2 tundi ei tohi midagi peale süüa.
Kas vett juua tohib, ununes küsimata, kohvi kindlasti mitte.

Ma igaks juhuks ei söö, ei joo. Mitte midagi.

Kujunes kuidagi rütm välja, hommikul "ravim", töö juures joon millalgi tassi kohvi ja kell 11 on söögipaus, nii et minu jaoks probleemi pole. Ma selline omnivoor, vahet pole, mida söön. Ja ärkamiseks pole kohvi vajalik.
Karta on, et nõudlikumale natuurile ei sobi.

Aga momendil pole mul kodus keefiri ja juba on 2päevane vahe sisse tulnud.

Täna peab ikka poodi minema...
...

Fotojaht: nurgas

...
Vanasti pandi lapsi nurka. Minu lapsed seisid ka mõnikord nurgas... arvan ma.
Päris kindel ei ole, aga ju ma ikka panin.
Tol ajal seisid lapsed ikka nurgas.
Koolimajas on üks nurk, mis vanemale pojale väga kodune tundus, kui kord oma kooli väisamas käis.

Ise ma ka lapsena seisin mõnikord nurgas.
Kui enam seista ei jaksanud, siis istusin. Mäletan, et ükskord nutsin end isegi nurgas magama.
Aga vabandust ei palunud.

Tänapäeval eriti enam nurgatamist ei ole. Mõnikord ehk siiski, nurka rahunema.
Aga pigem psühholoogi juurde.
Nõustajalt nõu saama.
Et kui laps on paha, siis laps pole süüdi.

Ju see siis nii on, kui õppinud inimesed räägivad.

Ega ma seda ei tea, kas ma ise nurgas seistes paremaks muutusin. Hetkemõju oli küll vastupidine, aga pikemas perspektiivis, mine tea.

...
Mul üks pilt on, kus lapsed on nurgas.

Eriti õnnetud nad ei tundu.
Eks ikka seepärast, et asi vabatahtlik.
...
Siit nurgast ja sealt nurgast...
...

Fotojaht: naeratus

...
Naeratus?

Aga palun!
...

...
Naeratame veel
...

Fotojaht: vaated ja aknad

...
Mõnest aknast on ilus vaade.


Mõni aken on ise vaatamisväärsus.


Mõni aken ongi kohe vaateaken.

Kui on, mida vaadata.


Iseennast igatahes, ja kohe suures plaanis.


Mul kodus ainult väike ümmargune peegel seina peal, tulebki mõnikord end vaatamas käia.

Vaateaken annab ülevaate...
...

Salatisegadus

...
Tegelikult ei olnud salatitega mingit segadust.

Salatid olid kenasti sirges reas, põnevad komponendid segamini sees.

Mina ise olin täielikus segaduses... ja maitsesin ainult ühtainukest.


Et keegi siin hõikas maha, et üritus ja pildid ja mis iganes, siis hilinemisega küll, täidan minu peale pandud lootused.

Mingi arbuusilaadne üllatus.

Üks eriline hõrgutis, kahjuks paistab ainult retsept.

Salat koos retseptiga.

No ja lõpuks lugupeetud degusteerijad.

...

Fotojaht: murdunud

...
On ikka jõud ühel tormituulel.

Mis ette jääb, see katki läheb.




Pole sugugi nii, et jalapealt maha, hoopis praksti keskelt pooleks.

...
On mujalgi murdunud...
...

Mälupulk ei aita alati

...

...
Ootasin kaupluses, millal saan maksta.
Müüja lõi arvet kokku.

Mina tegin rahakoti lahti.
Võtsin välja, hoidsin peos.
Et kohe hea võtta, kui arve tehtud.

Aga kui lõpuks maksma hakkasin, avastasin, et see polegi pangakaart, mis mul käes.
Hoopis mälupulk.

Mul on väga hea mälupulk. Seal peal on palju olulist, mida on vaja mäletada.
Palju ebaolulist ka, isegi sellist, mida oleks parem unustada.

Ainult et antud hetkel polnud mälupulgast kasu. Ohkasin ja panin kotti tagasi.

Võtsin pangakaardi välja.
...
Poja kutsub noorikut oma mälupulgaks.
Pean talle ütlema, et mälupulk ei aita alati.
...