...
Ma lihtsalt ei saa enne 12 magama minna, sest mingist x ajast on kujunenud harjumuseks uue päeva esimestel minutitel sõnamängud läbi mängida. Sõnuk, Sõnar ja Sõnarajad, keskeltläbi 15 minutit 5 sõna otsimist.
Mõnikord mõtlen küll, et hommik on õhtust targem ja mina ka ehk hommikul veidi ergem, aga kui kesköö läheneb, pole enam lootustki, et tukk peale tuleks!
Mõnikord läheb õnneks... kui ikka uue päeva alguseni terve tunnike, siis ehk õnnestub magama jääda. Siis on sõnad hommikused, mõtted kohe teisel lainel! No näiteks õhtuse pakkumise uppunu asemel hommikune elupuu. Või misiganes 😉
Mõnikord juhtub, et teen hommikul oma saavutusest fotomälestuse ka. Kui hästi on õnnestunud.
Esmaspäeval näiteks tegin.
Sõnarajad on mängudest kõige uuem, vähemasti minu jaoks. Seekord läks hästi, sõnad kõik sobivad, juba kolmas oli "pihtas-põhjas" ja iga pakutud variant ilma täheliste ümberpaigutusteta.
...
Sõnar on kõige tüütum, esiteks peab seal kolm sõna leidma (4-, 5- ja 6-täheline), teiseks on seal mõnikord lõppsõna selline kiiksuga ja minu jaoks üsna või täiesti võõras. Aga ma ei virise... tegelikult ju naudin ;)
...
Nüüd pilte vaadates... Sõnuk tegi üllatuse, püüdis tausta kohandada. Või maksis kätte mu valitud sobimatu avasõna rõhutamiseks ;)
Kõik oleks parlanksis... aga kus on kübar???
Soovides endast mitte jätta halba muljet, jätsin eile kirjutise avaldamata.
...
Täna läks asi lausa teravaks kätte ja minu sõnakasutus sai leebe varjundi.
Lappasin eilset ajalehte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar