Kuvatud on postitused sildiga mustvalge. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga mustvalge. Kuva kõik postitused

neljapäev, 4. juuni 2020

Ajas edasi koos fotojahiga 9... mustvalge

...
Mustvalge foto või telekas.
Mustvalged tegelased või musta-valge kontrast.
Mustaga valgel või valgega mustal.

Mõni hetk on nii, et näed elu läbi mustade prillide. 
Aitab see, kui valget hulka segada. Kui mitte muud, vähemasti hallikarva tulemuse ikka saad ;)
Kuidas keegi, valik on sinu!

Mind jälitas kaks päeva üks laul.
Heas mõttes... jälitas.

Esimene kord jäid meelde ainult sõnad
Ja laua peal on valge tass
musta teed
valge tass

Otsimine ei andnud tulemusi.
Või kuidas võtta, ikka andis, sest järgmisel hommikul pakkus Vikerraadio lugu uuesti ;) 
Jäääär ja "Maikuu"

Musta teed...
valge tass...
Ja tassis juba jahtus tee, jahtus tee...
ja kustus suits...

Musta ja valget jahtimas sedapuhku...

Kaamos. Kevad tuleb.
Epp. 5500.
Konn. Lendav.
Maailmaparandaja.
TwD. Fotosahtel.
Tegelinski. Kummut.
Udo. Mõtted.
Ritsik. Ritsikukodu.
Mummo. Viie lause päevik.
A.I.V.O.
Soodomagomorra.
Isemõtleja. Mis iganes...
...
...
Uus teema ka.

Terav.

Teritame siis silma ja püüame teravused pildile ;)

Torujas suurtõlvik
Ireeni foto
...

Fotojaht: mustvalge

...
Tegelikult tahtsin pildistada värvilaiku auto tahavaatepeeglis, aga pildil on piisavalt ka musta ja valget.
Nii et las olla seekord sedamoodi.
Mis sest, et kokku hallikarva.

30.05.2020

Ilusat mustvalget pole ka sellel pildil.

01.06.2020

Võiks arvata, et hommikusöök, aga ei ole mitte.
Juhuslik kohtumine verandas.

Kõik  kokku üks hall argipäev ;)
...

laupäev, 7. oktoober 2017

Eestiaegne sallivus

...
Nooremas põlves sai tihti kuulda või kasutada ütlemist eestiaegne.

Mäletan lapsepõlvest, et vanaemal oli paar head tuttavat, kellest räägiti kui  eestiaegsetest prouadest.
Eestiaegne mööbel, raamatud, serviisid ja muud vidinad.
Kodudes alles.

Nõuka-aegse lapsepõlve märksõnad. Asjad ja inimesed ajast, mida enam ei olnud.

Nüüd on uus aeg.
Ma ei tea, mis aeg see on.
Taasiseseisvusaeg ehk.

No ja enne seda nõuka-aeg.
Nõuka-aegne mööbel, raamatud, vanad ajakirjad, nõud ja muud vidinad paljudes kodudes.
Veel alles ja kasutusel.

Enne nõuka-aega siis Eesti aeg.
Paljudes tänastes kodudes asju sellestki ajast.

Vähemasti mul küll on.

Sorteerisin vanu ajakirju.
Eestiaegseid, 1930ndatest.
Nagu kogemata (nagu ikka koristamise käigus) jäin lehitseda.
Vanad "Laste Rõõmud".


Ja korduv teema läbi kolme ajakirja oli sallivus.

Muutumatu läbi aegade!

Kui see oli probleemiks, siis ehk otsiti fotode abil lahendust.



...

kolmapäev, 18. märts 2015

Eesti vanad asjad... saan

...
Vaskkohvikannu jätan vahele.

4. lugu raamatus on "Saan".

See tuletab mulle meelde 2014. aasta algul antud lubadust. Et teen ühe sõidu hobusega... aga kindlasti mitte ratsa. 
Hobuseaasta tähistamiseks.

Lubaduseks see jäigi.

Aga saanisõitu võin küll meenutada. 40 ja rohkem aastat tagasi, aastavahetuse paiku. 
Tol ajal oli külas veel mõni hobune. 
Tol ajal oli talvel lumi ka maas... enamasti.
Ja siis läbi hämara metsa, hobusel kuljused kaelas.
Siiamaani mäletan!
Meid oli seal saani peal ikka üksjagu. 
Noored ja ägedad nagu me tol ajal olime!

Ma ei tea, kas see saan oli sama, mille ette mõned aastad hiljem traditsioonilise pulmapeo käigus peigmehel tuli hobune rakendada. Igatahes hakkama ta sai, isegi väike tiir pulmamaja juures sai ära tehtud.

Olid ajad.


Lugu raamatus räägib saanist ja saanisõidust.

"Saan on kõrge seljatoega sõiduregi."

"Saaniga sõitma minnes istuti tavaliselt heina- või põhukottidel, hiljem ka istelaual."

Väga oluline roll oli saanitekil.

Sellel sõidul saanitekki polnud, valge voodilina oli pruutpaarile riiete kaitseks alla laotatud.

"Talv oli uhketeks pulmasõitudeks muidugi sobivam aeg kui suvi."

Polnud sel suviselgi sõidul häda midagi.
...

neljapäev, 29. jaanuar 2015

Polegi kala... hoopis hunt

...
Kogu aeg olen teadnud, et tähtkuju järgi olen kala.

Tuleb välja, et on olemas ka indiaani horoskoop.
Selle järgi olen hunt.

Kuulun konna klanni.
 Mulle see sobib.
Väiksena mängisin liivakastis konnadega... selge see, et rolli mängib sugulus.
Mul pole praegugi konnade vastu midagi.

Välja toon, mis silma torkab.

- peaks püüdlem suurema püsivuse poole.
- usaldan oma aistinguid... ehk liigagi.
- kuigi karjaloom, naudin vaikust ja üksindust.
- kodu on kindlus, ootamatud külalised tekitavad ebakindlust.
- poolehoid on olulisem kui kirglikkus.
- auahnus on olematu.
- instinktiivselt väldin pingutavaid asju.
- roosad prillid meeldivad.
- stressi ravin söömisega.
- jalad on nõrgaks kohaks... just sai käidud tohtri manu.

Ümber lükkan?
No nii hell ja hoolitsev ma nüüd ka ei ole.
Ja iga kord ennast ikka ohverdama ei hakka.

Aga muidu... lõbus lugemine.


ELEMENT: Vesi
Vesi sümboliseerib tundeid ja aistinguid. Selle elemendi esindajad on suure kaasaelamisvõimega. Vee märgi all on tunded vahel heitlikud, st. hunt peaks püüdlema suurema püsivuse poole.
KLANN: Kilpkonn
Hunt kuulub kilpkonna klanni. Ta on võimeline end suurepäraselt teiste olukorda asetama ja nende vajadusi tajuma. See teeb ta osavõtlikuks ja abivalmiks, võib aga muuta TA teistest sõltuvaks ja ta vaimne heaolu hakkab olenema teiste inimeste poolehoiust.
TUULED
Üle hundi puhuvad karmid põhjatuuled, mis tähistavad puhtust ja uuenemist. Looduse kogemused ja teadmised koonduvad, sest aeg on järjekordseks looduse taastärkamiseks ja uus ringkäik võib alata. See on suurte lootuste aeg.
TÜÜPILINE HUNT
Hunt on äärmiselt tundlik ja tal on hea nina selle suhtes, mis ümberringi toimub. On hämmastav, kui hästi ta teiste vajadusi ja soove tajub, aga see teeb hundi ka väga haavatavaks ning muudab ta kinniseks, oma tugevaid tundeid varjavaks. Ta tunneb suurt huvi müstika vastu. Kuigi ta on „karjaloom“, vajab ta võimalust tagasitõmbumiseks vaikusse ja üksindusse, et eemalduda karmist tegelikkusest ja anduda soovunelmatele.
Hunt on väga abivalmis, kaastundlik ja ennastohverdav, mõnikord isegi liiga heausklik. Heasüdamlikkus võib viia selleni, et neid kasutatakse ära ja see tekitab depressiooni. Vast seetõttu hunt kaitsebki end alateadlikult, tõmmates enda ja teiste vahele selge piiri. Kodu on hundi kindlus. Talle ei meeldi kui sinna kutsumata ilmutakse.
VÄIKE HUNT
Väiksena on hunt õrn ja armas laps.

 
Jonnimine ja jalgade trampimine on talle võõrad. Tal on rikas fantaasia. Ta armastab muinasjutte ja veidi saladuslikke lugusid. Neid kuulates võib ta täiesti unistuste maailma sukelduda.
Ta vajab palju tähelepanu, kannatlikkust ja julgustust. Teda tuleb õpetada ennast rohkem usaldama. Distsipliini tuleb talle väga ettevaatlikult õpetada, sest ta väldib instinktiivselt pingutavaid asju. Kui mingi teema Hunti köidab, siis tegeleb ta sellega väga intensiivselt. Hella ja hoolitsevana vajab ta vanematekodu idülli võimalikult pikka aega. Hunt iseseisvub suhteliselt hilja, aga ka siis säilib tal tugev side vanemate ja kodupaigaga.
ARMASTUS
Hunt on loodud romantiliseks ja andunud armastuseks. Ta teab vaistlikult, mis partneri õnnelikuks teeb ja ei jäta ühtki tema soovi täitmata. Oma südant hunt naljalt kellelegi ei kingi, kui ta seda aga kord teeb, siis alatiseks. Hunt naudib õrna poolehoidu, sest kirglikkus pole tema eriline maitse. Ta kaldub sageli oma elukaaslast idealiseerima. Üldiselt on ta väga truu ja teda võib alati usaldada.
ELUKUTSE
Hunt ei ole auahne ja pole tõenäoline, et ta karjääriredelil kiiresti kõrgustesse tõuseb. Ta laseb asjadel rahulikult areneda ja otsustab vaistlikult. Nii jõuab ta tasa ja targu positsioonile, mille saavutamine nõuab teistelt palju vaeva. Kuna hunt on väga abivalmis, siis valib ta tihti teeninduse, ravimise või heategevusega seotud elukutse. Ka kaunid kunstid huvitavad hunti.
ELUJÕUD 
Pagemaks karmi elu eest, andub hunt unistustele. See võib põhjustada mõnuainete kasutamist — elu paistab läbi roosade prillide kaunim. Hunt peaks arendama järjekindlust, et reaalsusega toime tulla. Mingil juhul ei tohiks ta stressi ravida söömisega. Huntide nõrgaks kohaks on ka jalad. 
...

kolmapäev, 7. jaanuar 2015

Mustvalged fotod... viies

...
Viies ja viimane.
Seekord kaks vana ülesvõtet.

80 ja rohkemgi aastat tagasi... 30ndate alguse poole. 


Nüüd ma siis tean, kust on pärit mu kontrollimatu söögiisu.


Mis saledasse taljesse puutub, siis ajast, kui mina vanaema mäletama hakkan, oli ta juba selline mõnus, ümar ja pehme.
...

teisipäev, 6. jaanuar 2015

Mustvalged fotod... neljas

...
Puidupuru lumel...


... lumeprügi puidul...


... jääkillud klaasil.

...

esmaspäev, 5. jaanuar 2015

Mustvalged fotod... kolmas

...
Mugavuspagulane... pagenduses 4 seina vahel.
Kaks päeva.
Isegi puid pole vaja tuppa tassida, sest järg on ees.

Laupäeval...



ja pühapäeval...


... naabrite poole vaadatuna.

Reedest pilti kahjuks pole, aga reedel oli puhta must maa.
...

pühapäev, 4. jaanuar 2015

Mustvalged fotod... teine

...
Metsakalmistul... 29. detsembril.

Oligi selline.
Valge ja tume.

Mustvalge.


Vaikne ja rahulik.
...

laupäev, 3. jaanuar 2015

Mustvalged fotod... esimene

...
Mõtte võtsin siit.
Fb-s otsima ei hakanud, reeglitest suurt ei tea... nii et kohandan teema enda jaoks sobivaks ja teen ära!

Viis päeva järjest mustvalged pildid.

Esimesena tuleb seeria, kus mina koos õega oleme peategelased.

Kõigepealt kingitus.
Pakk Rootsist, päris kindel, et aasta on 1959.
Õeraas on alles päris raasukene.

Riidekangas, mida kallistan, oli tegelikult punastes toonides ruutudega.



Sellest kangast tegi Itty-tädi meile seelikud.
Tõenäoliselt üsna kähku, sest paar-kolm aastat hiljem kipuvad need meile juba napiks jääma.

 

No ja lõpuks sai õde kahest seelikust kokku ühe kleidi.



Kusjuures, seda ruudulist kleiti mäletan veel üsna hästi.
Nagu seda kleitigi, mida mina kannan, ja mis samuti oli kellegi vanast kleidist ümber õmmeldud.
Ikka Itty-tädi töö.

Ja rohelise kampsuni, mis mul seljas, kudus kindlasti Toora-tädi.
Tema kudus mulle enamiku kampsuneid.

Toora-tädi oli Pilvi ema sõbranna, aga kui Liidi lastega 1944.aastal Rootsi läks, sai Toora-tädist minu vanaema sõbranna.

 ...