Kümme head asja

...

Jätan täna kõik negatiivsed uudised lugemata ja kahtlase väärtusega suud puhtaks saated kuulamata.

Naudin päeva.

Kuulan ning loen ainult head ja paremat.

1. Molutamine on positiivne ilming.
Raadiost täna kuulsin, aga leidsin ka netist kinnitust.
Molutamine... see on inimese õigus iseendale. Fred Jüssi elutarkus.

Teadmine, mis rahustab. 

2. Selle nädala järjejutt. Ma pole kindel, et sellel on õnnelik lõpp... ja olen tõesti õnnetu, kui ei ole.

Aga lugu on hea, vähemasti seni, kui ma ei tea, kuidas ta lõpeb.

3. Kolmas hea on mu hommikukohv, vahet pole, mis kell ma seda joon. Täna kell 2 päeval. Mitte et ma nii kaua magaks, mõnikord ei jõua varem. Kohvi juurde kuulub molutamine, ja kui seda aega pole, siis ma parem ei hakkagi kohvitama. 

Ärkan niisamagi.

Täna tegin eriti maitseka kohvi:
pisut ingverit, veidi piparkoogimaitseainet, peale piima ja sisse natuke mett. 

Oh, oli hea küll!

4. Tänane talveilm. Hommikul säras päike, õhtul... oli aimatav.

Lund küll vähevõitu, aga üht-teist maas oli.

5. Raamat, mida loen.
Hommikul lugesin.
Seppo Zetterberg "Rändajad Soome sillal". Kontaktid Eesti ja Soome vahel 19. sajandil.
Selline hariv lugemine, üle 10 lehekülje järjest ei loe. Aga muidu, raamat just minule :)
Vanad fotod, vanad kirjad.
Huvitavad ja tegusad inimesed 200 aastat tagasi kahel pool Soome lahte.

6. Mulle meeldib süüa teha. Süüa meeldib muidugi ka.
Täna tegin riisi-köögivilja hautisele.
Mu meelest oli hea!

Kodakondsetelt pole mõtet küsida, ämm ei mäleta ja kaasa põhimõtteliselt ei kiida. Tema arvab, et kriitika on ainus edasiviiv jõud.
Parem mitte torkida ;)

7. See ka söömisega seotud hea.
Mul tegelikult on üks uue aasta lubadus. Kui sööd, siis juurde ei tõsta.
Täna ma suutsin!

8. Käisin kolamas. See pole midagi erilist, ma ikka ju käin. Peaaegu iga päev. Aga täna käisin kraavi ääres, kuhu pole vist juba paar-kolm aastat sattunud.

Kunagi käisin sageli.

Mul on paar fotot just seal tehtud.
Mõni kohe päris hea foto.
Minu meelest :)

2009

9. Eesti Päevaleht... istusin ja lugesin.
Õhtupoole.

Üks artikkel puges hinge.
Elu viimane vaatus maa ja taeva piiril. Kaubeldes, hirmus, lootuses.
Laura Mallene, artikkel EELK Tallinna diakooniahaiglast.

Lugu inimestest, kes päev päeva järel saadavad lahkujaid teele. Ja nendest, kelle elu lõpusirgele on jõudnud.
Vastuvaidlemist välistades.
Kui nüüd tekib küsimus, et miks see päeva pluss-poolele pandud, siis nii see ju on. Me keegi ei tea, mis meid ees ootab. Mõne mõttega saab ennast harjutada.
Kui saab...

10. Küünlavalgus ja muusika.
Praegu tuleb raadiost laul.
Me oleme tumedad linnud.
Ansambel Vanaviisi.

Küünal pildil on eilne. Täna põleb teine küünal.

...
Sobib teemasse "100 head asja"
Kuuekümne esimene.
Lihtsalt üks päev.
...

Fotojaht: poeaken

...

Mõnikord on kaupluse vaateaken imeline. 

Mõnikord on imelisem see, mis on selle akna taga.

Osa meist oli juba väljas, osa alles sees valimas.

Kihvt Galerii... küünlad ja kingitused.

Kutsuti kaasa ekskursioonile. Kui nüüd mõni mõtleb, et rohkem lastele suunatud, siis kindlasti mitte. Sobib kõigile. Meie grupis oli enamus küll pensioniealised... no et juba lapsemeelsed või nii, aga lustisid samavõrd need, kes oma vanaduspõlve veel ikka kaua ootama peavad.

Ise tegime küünla. Ja poest valisime juurde.

Raske arvata, milline minu näputöö ;)

Pildiga küünalt ma osta ei raatsinud, kahju ju vaadata, kui kunst tasapisi küünlaleegi mõjul kahaneb.

Kuni hetkeni, et enam ei olegi.

Küünalt.

Kahaneb sama moodi kui aeg... alles nädal algas, juba ots käes.

Alles aasta algas, juba on otsakorral.

...

Ei anna alla

...

Kui mu kõige "nõrgem" aasta oli 121 postitust (ja kõige edukam 155), siis ilmselgelt tundub, et selle aastaga jään kahjumisse.

Mis mulle iseenesest absoluutselt ei meeldi.

Samas... 7 postitust ühe päeva jooksul oleks ilmselgelt parim tulemus kõigi mu 8,5 bloggeris veedetud aastate jooksul.

See on võimalik, kui ühendada.

Arvuti ja kohvitass.

Arvuti ja teler.

Kusjuures, ainult toksimise vaev, sest postitused on peas olemas, fotodest arvutis rääkimata.

Ainult üles peab leidma.

Märksõnad ja fotod.

Jeee... päeva lõpuni on veel 12,5 tundi aega!!!

27. detsember 2016 Elviine juures Haapsalus.

...

Fotojaht: jõuluootus

...
Sellise teema siis leidsin Estofotojahis.

Ausõna, ma ei oota.
Jõulusid.

Vähemasti mitte nii vara.

Aga tunnet võiks ju otsida.

Täna leidsin sellised küünlad.
Laste looming.
Tähistame esimest adventi.

...

Fotojaht: lemmik

...

Mu lemmikloom on ämblik, lemmiklill võilill ja lemmik-seened on hallitusseened.

Võib-olla sellepärast, et keegi teine neid ei armasta.

Võib olla sellepärast, et neid ei saa taltsutada, seega ei pea nende eest ka vastutama.

Ja tegelikult, nad on ju väga ilusad?

Aga ma olen neid näidanud, ja pealegi, praegu on talv ja külm, praegu peavad teised lemmikud olema.

Küünlavalgus näiteks.

Täiskuuvalgus lummab ka, aga kui õues on külm ning akna ees paksud kardinad, siis ikka pigem küünal.

Kuu ju sooja ei anna.

Ja elektripirnide soojus on  seadusega keelatud.

...
Fotojaht
...

2014

...
Nüüd on ta kohal.

Seekord pidu oma õue peal.
Tulemöll.

Olin ikka päris hirmul.

Rohkemgi veel.

...
Küünal kasvatas endale teise leegi juurde.
Jätsin tiku sinna kustuma, aga tema... põles paar tundi edasi.

Head uut aastat!

Uuel aastal uue hooga.
Topelt-leegiga :)
...
Blogi tegi rekordi, 155 postitust eelmisel aastal.

Kolmeteistkümnes aasta

...

Sada aastat tagasi hakkas lõppema aasta 1913.

MCMXIII

1913 sündis Raimond Valgre.

1913 avati Tallinnas uus teatrimaja "Estonia".

Estonia ja Valgre.

Ühendavaid niite polegi nii raske leida.

Siin elus on kõik omavahel seotud.

Estonia.

Üks lahkumine.

15 aastat seotust "Estoniaga".

2013 oli lahkumisaasta.

Tühi koht.

 

Küünlavalgusvalss.

Viimast korda.

2013 

MMXIII

Nüüd läheb temagi.

Lõpp juba lähedal.

...

36 tundi ilma elektrita

...

Eile hommikul pool 6 teda enam ei olnud. 

Elektrit.

Tekitasin elamises hubase küünlavalguse, jagus seda nii tuppa, kööki, vetsu kui ka vannituppa.

 

Tegin tule pliidi alla. 

Keetsin putru.

Tundsin rõõmu, et raadio on patareidega.

Nautisin hommikut, kuulasin tormimöllu, lahendasin sudokut.

Kuni pool 8 hakkasin tööle minema.

Edasi läks juba jamaks.

Tuul tegi tuule alla, tee oli jäine, vesine ja libe.

Välisvalgustus oli ära läinud koos elektriga.

Vastu tulevad ja mööda sõitvad autod tekitasid kohakuti olemist just minu juures. Või mitte päris minu juures, sest mina pagesin kraavi, nemad püsisid teel.

13 ja reede.

Mitte ainult kodukülas, samasugune pimendamine oli ka mõisas.

Tuul oma hoogu ei taltsutanud, torm tegi hooldusmurdu mõisa pargis.
Ise kuulsin seda raksu, raginat ja põntsatust.

Hoones sees läks järjest külmemaks. Valgemaks ka, aga päevavalgust jagus ainult aknaalustele. 

Tööpäev jäi tööta, soovijad lubati tagasi koju.

Valgel ajal oli kodus suht igapäevane.

Ahi köetud, toit pliidil.

Tasapisi hakkas õues külmemaks ja vaiksemaks minema.

Mõtlesin, et lähen jagan pimedat aega lähedastega, teadagi, jagatud rõõm on kahekordne, jagatud mure poole väiksem, jagatud pimedus tüki maad heledam.

Mõni inimene on kohanemisvõimeline, mõni pere lisaks veel ettenägelik.

Kohvi keedeti priimusel, valgust andis petroollamp.
 

Pärast tõmmati pirn juhtmega lakke ja anti päris valgust ka, et lehte näeks lugeda.

...
Mingi hetk tuli leppimine.
Elektrit ei ole ja ei tule.
Vähemasti täna.
Võimalik, et ka mitte homme. Või ülehomme.
Raadio lubas, et nädalavahetuse jooksul, hiljemalt järgmise nädala alguses.

Võtsin laenutatud raamatu, sättisin küünlaid palju ja parajasse kõrgusesse.
Jojo Moyes "Mina enne sind".
Kuulasin seda järjejutuna, ja hinge jäi kripeldama... mis sai edasi.

Lugesin öösel kella kaheni.

Hommikul lugesin lõpuni.
Natukene nutsin.

Siis tuli elekter tagasi.
...

Hingedepäeva õhtul

...

Hüüad kadund koduhingi
vastu õhtut väraval.
Pilk jääb kinni taevasirbil,
õhukesel, säraval.
...
Hõikad veel kord. Üle välja
põrkab hääle kimedus.
Siis su suule surub kämbla
sügisõhtu pimedus.

(Bernard Kangro)
...

Kohe august läbi

...

Aeg kaob linnulennul... linnud kogunevadki juba parvedesse.

Sookured soo serval, pääsukesed traatidel.

Varsti lendavad ära. 

Koos ajaga.

Kohe august läbi.
Augusti viimane nädal.

Pühapäeval käisime Pärnus.

Jäime pimeda peale. Mis on üsna loogiline, kui õhtul pool 7 tuleb mõte, et läheks ja vaataks uue köögi üle. Pererahvas magab? Pole hullu, ega nad köögis ei maga, seega vaatamist ei sega.

Esmaspäeval... kes seda enam mäletab. Tööl käisin, rattaga. Juba mitmendat päeva. Ettevalmistus pikemaks rattaretkeks, või pigem katsetus, et kas üldse jaksan sõita. Ette peab hakkama valmistama järgmisel kevadel, praegu on veel vara.

Teisipäev oli täielik must päev. Ehk oleks olnud tark hommikul horoskoopi lugeda, nüüd on juba hilja.

Nüüd võin tagantjärgi ise päeva-horoskoobi koostada. Kalad istugu kodus ja olgu valmis vastu võtma neid ebameeldivusi, mida ka kodus istumine ei suuda välistada.

Punkti päevale pani see, kui tassi kohvipurule külma vee peale kallasin.

Hilisõhtul.

Kodus loomulikult ka ei istunud.

Kõik rongid käisid vales graafikus, poed ja kohvikud tehti valel ajal lahti, vajalikud telefonid olid levist väljas, levis olevatel telefonidel olid omanikud vale koha peal.

Vajaliku tee remont oli 10 päevaga edenenud, aga mitte lõppenud.

...

Midagi sellist ka, mida meelde tasub jätta.

Rahu ja vaikus, augusti lõpp lapsepõlves oli maalt linna minemise aeg. Naabritüdruk käis gladioolidega teele saatmas.

Nüüd gladioole ei olnud.

Aga värviline oli ikka. 

Mulle tundub, et katus on hakanud värvi andma...

Mõisas korjati kõik näitused kokku.

 

 

 

Rongid on mugavad ja istumine mitmel tasapinnal.

 Hommikud on mõnusalt udused.

Neljapäeval... hommikul pidulik koosviibimine kohaliku pealinna kultuurikeskuses ja õhtul teater kodusemas keskkonnas. Igati meeleolukad mõlemad.

Kahe elamuse vahepeal jõudsin veel juuksuris käia, tänu sellele sain kontrollida fakti, et meie jõgi on ära kuivanud.

Täitsa kuiv!

Miks see küll üllatavam tundub kui see fakt, et kaev suvekodus ka täitsa tühi on.

 

Reedel pisteline kontroll Lapsed ja loomad.

Üks laps ei jõudnud veel aknale ja üks loom juba "tõmbas uttu".

 

Reedese päeva pidulik lõpetamine.
Märksõnaks elavhõbe.

...

Nii külm... nii külm...

...
Nõnda laulsid Johansonid.
Õde Kärt ning vennad Mart, Jaak ja Ants.
Nii külm.
Kaunis sissejuhatus jõuluaega.

Kontsert eelmisel kolmapäeval, käisime kuulamas.

Neljapäeval sõitsin Rootsi.

 
Nii külm, nii külm.

Mitte laevas, seal oli soe.
Aga vabadus õueminekuks oli piiratud.
Tuulekülm.
Lainetus ja loksumine.
Ärge minge välistekile.

...
Laevas oli soe.
Soe ja särav.

 

...
Rootsis, Pilvi juures, oli ka soe.

Soe ja hubane.

Küpsekartulid ja lõhesült.
Jõulujook.
Jutud.
Pikemad ja lühemad, lähemad ja kaugemad.
Lood ja laulud.


Isegi õues ei olnud enam nii külm. Nii külm.

Kaks poolikut päeva said ruttu läbi.
Tulemise ja minemise vahele jäi umbes-täpselt 25 tundi.

Teeleminemine.

Kes sadamasse, kes lennujaama.
Üks peaaegu 3-aastane sai kätte oma kallistused, istus koos emme-issiga lennukisse ja sõitis Uus-Meremaale.

Head teed. Head teed.
Head teed.

...
Minu reis üle rahutu mere oli tagasi koju.
Nii külm. Nii külm.
Toas oli 8 kraadi, kuigi kaasa oli hommikul ahju kütnud.
Teine kütmine tekitas juba normaalsema õhkkonna.

Aga õues ikka... nii külm, nii külm.
Tuulekülm.

Tuhiseb ja tuiskab, keerutab ja kuhjab lund, lihvid hangesid ja mutimullahunnikuid.

Ikka veel.
Nii külm.
Nii külm.
 ...

Fotojaht: tuli

...
Tuli on oluline.
Oluline pimedal ajal, et saada valgust.

Aga kuigi on valgust, on siiski hämaravõitu.
...

Tuli on oluline.
Oluline külmal ajal, et saada sooja.

Aga kuigi on soojust, on siiski külm.

Täna hommikul mõned pügalad rohkem kui kolmkümmend külmakraadi.

...
Anname tuld :)
...