reede, 9. jaanuar 2009

Jõuluehted minevikust

...

Selle aasta kuusk ei kavatsegi veel pühasid lõpetada, särab endises hiilguses. Küünlad küljes vilkumas ja ehted korjamata. Eks me veidi koostööd teeme: tema ei taha oma ilutsemist lõpetada, hoiab okkaid hoolega pudenemast. Ja mina ei raatsi seda pühadelõputööd ära teha. Tegelikult on ikka hea, et kuusk metsast tuppa saab toodud, oleks et tehiskuusk, siis jääkski välja viimata. Aina ootaks, millal okkad hakkavad kukkuma… ja kaugel need jõuludki siis enam on, kui jaanipäev juba käes.

...

...

...

Neil kolmel kuuseehtel on oma lugu. 20 aastat tagasi, kui Rootsis käisin, sain kokku sugulastega. Ja siis kingiti, peretütre näputöö. Nemad seal olid isetegijad juba siis. Pärlimängud.

Nüüd on sidemed katkenud, võõraks jäädud tuttavaks saamata.

Aga ehted on olemas ja tuletavad meelde reisi Göteborgi. Et kusagil on onutütar, kes kunagi kinkis kolm kaunist jõuluehet.

...

3 kommentaari:

kukupai ütles ...

Need on tõepoolest kaunid!

enetimm ütles ...

Minu kuused on kodus teretulnud just nii kaua kuni okkad pudenema hakkavad. Rohelust talve on meil hädasti vaja :).
Need Sinu kaunid ehted meenutavad siingi väga populaarset pärlitest ehete valmistamist. Ilusad ja õrnad on need!

helle ütles ...

Ka minul on kuusk veel toas. Punaed küünlad seljas ja puha, põleb ööpäev läbi. Imekombel on okkaid vähe langetanud. Las ta siis olla. Vaatan veel.
Ehted on tõesti ilusad.