...
Ükskõik kes lapsepõlvemaal lahkumas oli, saadeti ära. Kui suvi sai läbi ja lapsed rongi peale minemas, seisis vanaema aida otsa juures ja lehvitas. Lehvitas ja pühkis pisara. Sama ka siis, kui nädalavahetus läbi ja noored linna tagasi läksid. Vanaema seisis ja lehvitas. Küllap lehvitas ka vanaisa, aga tema vast trepi pealt kaugemale ei tulnud. Mäletan just vanaema, kes meist maale maha jäi.
Mõnikord jalutas ta isegi esimese soonikuni. Jäi sinna lehvitama.
Ja mõnikord polnudki nii, et ta üksi oleks lehvitama jäänud.
Kui Pilvi juures käime, siis tema on rõdu peal lehvitamas. See paneb nagu punkti külaskäigule.
Meil suguvõsas ikka kõik lehvitavad. Kui ära saadavad.
Läbi aegade.
Meie käime trepi peal saatmas ja lehvitamas. Tavaliselt teen ma minejatest pildi ka, siis saan hiljem vaadata, mis kell sõiduks läks, ja arvutada, mis kell kodus peaks olema. Siis tean telefonil silma peal hoida, et sõnumit "Oleme kodus" mitte maha magada.
...
Sobib teemasse "100 head asja".
Kuuekümne seitsmes.
Lehvitame!
Jälle üks pooleli jäänud projekt. Viimane postitus oli 3 aastat tagasi.
Nii et tööpõld on lai!
...
6 kommentaari:
Soe ja väga armas komme.
Kahjuks vist hakkab ka uuele ajale jalgu jääma. Suuresti vist linnastumise tulemus.
Ma ei osanud isegi suhtuda, kui aktuaal-abikaasa tähelepanu püüdmiseks viienda korruse aknalt läbi hammaste vilistas ja lahkumiseks lehvitas. Nüüd olen ära harjunud, lehvitan ise ja vastu ka:) Kena komme jah!
Ei, mis. Inimesed ikka käivad kylas ja suvitamas nagu vanasti. Ma saadan ka oma Linnalapsed väravani ja siis lehvitame.
Hea lihtne märk, kuidas heade soovidega teele saata!
Salapärane Keegi hammustas mu eilehommikuse kommentaari ära. Südantsoojendav postitus. Mina ka lehvitan ja helistan. Ja kui uksest sisse tulen, siis ütlen "Tere kodu".
Harjumuse jõud on suur! Ja heade harjumuste üle saab ainult rõõmustada :)
Postita kommentaar