Laupäev, 7. märts 2015

Sünnipäev... oli millalgi

...
Nüüd, kui sünnipäevast on möödas juba paar nädalat, tuli tunne, et võiks kirjutada.

Tegelikult on, et tahaks väga mööda hiilida.
Sünnipäevast.

Kuna tavaliselt liigun nii, et kaugele kostub, torkab hiilimine kohe silma.
Annab märku.

Ja siis kõik, kes hoolivad, annavad omakorda märku.

Kirjutavad.
Helistavad.
Kes saab, tuleb kohale.



Blogis ka, hiiliks kõrvale, aga kuidas sa saad, kui oli nii ilusaid lilli, maitsvaid kooke, kaetud laudu, sooje sünnipäevatervitusi, lahedaid kingitusi ja toredaid üllatusi.

Minule mõeldud, minu jaoks valitud või valmis tehtud.

Ei saa ju nii, et välja ei tee :)
Märkimata jätad.

Ja lilled, neist suur osa on täna sama ilusad kui 2 nädalat tagasi.

...

Kommentaare ei ole: