Kui eelmises postituses oli Kreenholm, siis nüüd tuli ette Krimmi holm.
See on, kui liigud mööda Eestimaa servaalasid!
Krimmi holm on poolsaar Haapsalu lahes, ja aastakümneid, juba EW ajast, on seal asunud kalatööstus, mis läbi aegade erinevaid nimesid on kandnud.
Praegu?
Vist ainult lagunenud varemed.
Igatahes sprotte seal enam ei küpsetata.
Aga sprotid õlis olid Haapsalus täitsa olemas!
"Sprotid õlis"... näitus Haapsalu linnagaleriis.
Tiiu Randmann-Mihkla installatsioonid, fotod ja maalid.
Oma töödes on kunstnik kasutanud varemetest leitud esemeid ja materjale ning andnud neile uue näo, kuju ja vormi.
Ikka jälle nostalgialainel, kõigepealt muidugi näituse autor, kes läbi oma kunsti teeb kummarduse tolleaegsetele töödele ja inimestele.
Kui tuule suund oli õige, teadsid paljud, et Lääne Kaluris on kalasuitsutamispäev. Linnaserva kinnisel territooriumil pakkisid usinad käed suitsutatud kalad karpi ja nendest sai delikatess nimega Sprotid Õlis.
Näitus kui osake Haapsalu nostalgiapäevadest.
Osake linnakodanike elust ja mälestustest.
Osake minevikust.
Millal mina viimati sprotte sõin?
Ausõna, ei mäleta.
Aga kuidagi täiesti juhuslikult, kui pidasin aru, mida kaasale Haapsalust kaasa võtta, sattus poes pihku purk sprotte.
Ei saa me läbi Lätita!
Leib kaasa oli Haapsalu oma: Müüriääre Pagarist ostetud ploomi-koriandrileib.
Pilti ei ole, leib sai enne otsa.
Ja kui tõde tunnistada, siis sprotid on ka otsas.
Sellest hoolimata mina ei mäleta, millal viimati sprotte sõin ;)
...
