...Täna oli koolides õpetajaid rohkem kui tavapäraselt.
Leidsin ühed vanad meenutused.
Lahe lugeda :)
...
Kuna mina sain olla õpetajatepäeval õpetaja kaheksandale klassile, saan nüüd täielikult aru, miks õpetajad peale selle klassi tundi närvis on. Nemad konkreetselt arvasid, et võivad teha, mida tahavad, ja käituda, kuidas tahavad. Mina ise kogesin seda, et neil ei ole õpetajate vastu mingit austust. Seda muidugi ei saa päris kõigi kohta öelda.
Ma tegelikult arvan, et mõni ikka üritas kaasa teha, kuid teiselt poolt oli palju õpilasi, kes ei üritanudki. See ajas väga närvi. Asju ei võetud kaasa ning siis veel, kui küsida, kus asjad on, saadetakse sind kuskile või lihtsalt ülbitsetakse.
Ma tunnen tõesti õpetajatele kaasa, et nad peavad seda kõike taluma. Kui minul juba peale esimest tundi närvid läbi ja tuju halb, mis siis veel neil.
Kuna ma ise olen ka mõnikord tunnis selline, et ei kuula ja tegelen teiste asjadega, siis püüan nüüd rohkem kaasa mõelda, sest tean, kui vastik on õpetaja olla ja enda ette rääkida.
K.K. 9.klass
2004
Mina arvan, et õpetaja olla on väga raske, eriti siis, kui klassi satuvad enamus paharetid. Mina kogesin, et direktor olla on raske, kui pead jalutama koolimaja-peal ringi ja kontrollima, et ega keegi ei lollita. Kuid siis on see lihtne, kui tulla hommikul kooli ja siis minna oma kabinetti ja teha mida iganes.
Mina arvan, et momendil on kõige raskem kaheksanda klassiga. Paljudel “õpetajatel” ehk 9 klassi õpilastel olid närvid täitsa läbi. Ma pakun, et neil õpetajatel on lihtsam, kes suudavad klassis korda hoida ja neil raskem, kes ei suuda. Mina arvan, et kui direktor ja õpetajad käiksid ka niimoodi mööda kooli ringi, nagu meie seda tegime, oleks ehk koolis probleeme vähem. Meie kooli direktor oli ühel päeval uksel ja kontrollis, et kes suitsetamas käis. Ta peaks seda tihedamini tegema.
M.M. 9.klass
2004
...
