Kuvatud on postitused sildiga vabadussõda. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga vabadussõda. Kuva kõik postitused

teisipäev, 26. jaanuar 2016

Leidsime foto

...
Mulle lingiti selline Fb-i postitus.

... kooliõpetajana töötanud Johannes Jürisson (1891-1929) elulugu  ilmub raamatus Eesti Vabadusristi kavalerid järgmise aasta alguses. Praegu saaks veel käsikirja lisada tema pildi. Kas kellelgi on tema foto?...

Üks foto igatahes on.
Ilmselgelt on ta tema, kelle pilti küsiti.
Töötas kooliõpetajana.
Maetud Loksa kalmistule.  

Eesti Vabadusristi kavaler.

...1 jalawäe polgu reamehele Johannes JÜRISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 weebruaril 1919 a.Wepsküla ja Iswosi juures.

Mul on nende pulmapilt ka. 
Lydia ja Johannes 
1923


Ja lugu kuskil blogis.

Aga see pole see, mis sobib.

Pilvil on parem pilt.
Pilt isast.

Mis sest, et isa surmast juba 85 aastat möödas.
Ikka teda mäletatakse. 

Üks tema lapse lapselaps on Johannes ja teine Johanna.

Ma ei usu, et see juhuslikult nii on.

Kui raamat ilmub. Kuskil veebruaris.
Loodan, et pilt ikka jõudis sisse.
See annaks palju juurde.

Loole raamatus.

Inimestele, kes mäletavad.

Johannes oli minu vanaema õemees. 
Pilvi isa.
...

esmaspäev, 2. veebruar 2015

Kaks Jaani

...
Üks Jaan on minu vanavanaisa.
Vanavanaisa Jaan, sündinud 1865.

Teine Jaan... aga hakkan juttu ikka algusest peale.
...
Minu tark "Tegude kalender" tuletas meelde, et täna on  Tartu rahulepingu aastapäev... õige päev lipp heisata. 


Ja siis päeva tegu, mis kalendrisse kirja pandud... uuri, kes on Jaan Poska!

Nojah, Eesti riigimees.

... ja edasi?

Ma siis ikka uurin natukene...

Mulle numbrid meeldivad, seepärast ka sari "101 ..." on suures osas olemas.

Mart Laari "101 Eesti ajaloo sündmust".

Jaan Poska (sündinud 1866).
Mart Laar on ta sisse kirjutanud nelja peatükki, neist esimene aastast 1904 ("Eestlased saavad Tallinnas võimule").
...
1904 sündis Jaan Poska perre viies laps: poeg Georg  (surn 1906)... ütleb Vikipeedia.

1904 sündis  vanavanaisa Jaanil ja tema naisel Kadril kuues laps, poeg Dedrik-Jakob (surn 1986), minu vanaisa. Ütleb perekonna arhiiv.
...
Viimane Laari poolt raamatusse pandud Jaan Poska lugu on aga 2.veebruarist 1920.

Ma pean sellest ikka natukene rääkima.

Numbritest, mis eelnesid sellele veebruarikuu päevale.

Detsembri keskpaik 1919
Punaarmee koondas Narva alla 160 000 meest ning arvukalt suurtükiväge.
Rünnakud, läbimurdmised.
"... kuid eestlastel  õnnestus sissemurd riivistada." (Mart Laar, lk 147)

30. detsembriks oli Punaarmee kaotanud 15 000 meest surnute ja 20 000 haavatutena.

31. detsembril teatas Nõukogude Venemaa delegatsioon, et on valmis rahukõnelusteks.

Rahuleping kirjutati alla Tartus 2. veebruaril 1920.a.

Jaan Poska sõnad rahulepingu sõlmimise järel: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel, sest täna esimest korda Eesti määrab ise oma rahva tuleviku saatuse lõplikult. Maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu." 

Vabadussõjas langes 3588 Eesti sõdurit.
...
Mingil hetkel puutusid need kaks Jaani kokku.

Jaan Poska, kes töötas advokaadina, ja metsavaht Jaan.

Sellest on mu eakamad sugulased kunagi (nii umbes 40 aastat tagasi) loo kirjutanud.


Saan aru, et tark nõu tookord (1910) ei aidanud ja vanavanaisa kohtus õigust ei saanud.

Seevastu, kui meenutada Jaan Poska sõnu 10 aastat hiljem, seoses oluliste sündmustega Eesti ajaloos - oht iseseisvusele pole möödas ja vabaduse kaitsmiseks tuleb iga hetk valmis olla - võib öelda, et sellesse nõuandesse tuleb suhtuda täie tõsidusega.

Ja siis sain teada veel seda, et varsti pärast Tartu rahu sõlmimist, 7.märtsil 1920 Jaan Poska suri.

Kuigi eakaaslased, oli minu vanavanaisale antud 20 aastat kauem elada.
...

kolmapäev, 2. jaanuar 2013

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

...
Sorteerisin oma pilte ja leidsin selle.
Olen pildistanud 1928. aasta ajakirja "Romaan"
Wabadussõja kangelaste mälestusehis Tallinna garnisoni kalmistul.


Monument hävitati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1950. aastal ja alles 62 aastat hiljem sai see taastatud.


 ...
3. jaanuar on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.
Lipupäev.

Meenutame siis.
3. jaanuaril kell 10.30
Just sel päeval ja sel hetkel 1920. aastal algas Eesti ja Venemaa vahel vaherahu.

Võib vaid ette kujutada, kui suur oli sõjameeste rõõm, kui neile anti teada, et 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikivad Vabadussõja rinnetel relvad – kehtima hakkab vaherahu. 
Eesti vabaduse eest langes, suri haavadesse või haigustesse 6127 sõjaväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks. Eesti vabaduse eest hukkus arvukalt meie appi rutanud välismaa vabatahtlikke, sakslasi ja venelasi – kõigil neil on Eesti ajaloos oma koht.

...


 Üliõpilased, detsember 1918.
Soomusrong nr 1 sõdurid.

...
Nii et homme siis.
10.30
Mälestagem neid, kes võitlesid Vabadussõjas.
...