...
Või siis kõnelused iseendaga.
Keset ööd, no nii kella nelja paiku, poolel teel vetsu poole, vaatasin köögiaknast välja. Keegi sahmerdas lumelagedal. Selles mõttes, et õuepealne keskelt lage ja kõrval kõrgemat laadi kuhjas lumi.
No nii, jälle üks kass end kohalikuks sättinud! Viimasel ajal neid hulkureid nagu polegi olnud, varem mõni sokutas end meie kuuri alla puuk-üürnikuks. Mõnes mõttes isegi ok, hoidis näriliste levikut kontrolli all.
Nii ma siis natuke vaatasin ja mõtlesin. Ja pidasin endaga aru. Et kas on ikka kass, või keski muu. Igatahes kepsutas ta natuke metsloomalikult... kuni kargas üle lumevalli ja kadus metsa poole. Järelikult jänes hoopis, kass oleks end kuuri alla lohistanud. Eks mu silm lõpuks oli pimedusega kohanenud ka: jänes mis jänes.
See oli eile öösel.
Kõik kordus täna, jälle öisel ajal, no nii kella 4 paiku. Tema ka, täna märkas mind kohe. Sättis istuma ja vaatas minu poole. Selline silmast silma kontakt tekkis... siis kargas üle valli ja pikkade hüpetega naabrite metsa suunas.
Läksin voodisse tagasi ja murdsin pead: mida ta mulle öelda tahtis? Eile. Ja täna.
Kui loomade peale mõelda... järgmine nädal algab hobuse aasta. Ok, seost hobusega nagu ei oska märgata. Oleks lõppev aasta jänese aasta, siis veel. Et tuli teavitama. Aga jänese aasta lõppes juba paar aastat tagasi. Vist. Kui õigesti arvutasin.
Hommikul kontrollin.
Hommikul tegin arvuti lahti... kuskil varahommikul on mulle teade tulnud.
Öösel suri naabrimees. Võiks öelda, et peaaegu eluaegne tuttav.
Jänes käis muret jagamas.
Eelmisel ööl oli naabrimehel kiirabi käinud.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar