teisipäev, 25. oktoober 2022

Handsat ei pakutudki

 ...

Ega ma ei tohi nuriseda! Vales kõrtsis käisin, oleks ikka Moele läinud, küllap siis oleks handsatki saanud. Nüüd tuli leppida sellega, et kõrtsmik käis valas kohvi ja pühkis taldriku kaltsuga puhtaks. Nii et teenindus missugune!

Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Pigem ikka Jakobist, kellega ühel ajal kõrtsi sattusime. Sikenberg oli huvitav vestluskaaslane. Tegelikult oli küll nii, et tema rääkis ja meie kuulasime. Lugusid, kuidas üleaedsed kohut käisid või kuidas kõrtsis ärplesid. Naabrinaine Ann oli üks jututeema, ja ikka nii, et kiidusõnu jagub pigem võõrale, oma naine saab niisama nööki ja lööki. Litsid mehed need Tammsaare mehed!

Aga tegelikult on teksti kokku pannud Arlet, ametilt kõrtsmik, ja osa saime etendusest kohalikus kultuurikeskuses. Sikenbergi rollis Erik Ruus.



Ega suurromaanist pole ka mööda vaadatud. Sikenberg ütleb kohe alguses ära, mis ta asjast arvab.

Mina olen Jakob Sikenberg. Mina olen Tammsaare Lõunatalu peremees ja ühte pean mina kohe ütlema: "Kõik see, mida see linnavurlest naabri Põhjatalu perepoeg Anton on minu kohta kirjutanud, on vale!"

Tõde või vale, vahet pole, lõbus etendus oli. 

Ja parem on, et napsi ei pakutud, mine tea, kui pikaks pidu oleks veninud ;) 

Me sõime kooki ja jõime kohvi.



...

2 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

Erik Ruusi oleksin tahtnud näha. Minu kunagine lemmik. Viimati vist Palamusel (kaua aastaid tagasi), kus ta Oskar Lutsu mängis. Nüüd lavastab 17.nov. Väike- Maarja Seltsimajas Ambla näiteringiga Arlet Palmiste tükki "Liiv teel".

tegelinski ütles ...

Ta mängis tõesti hästi, kõik oli nii loomulik, et mingil hetkel teda vaadates ei saanud ma enam aru, kas rollis sees või päriselu.