Kahe kõrva vahel

...

Võiks ju alustada päeva millegi kasulikuga.

Kohe.

Enne kohvi joomist.

Võtsin toobi ja läksin musti sõstraid korjama.

Kaks toobitäit korjasin.

Siis hakkas kuumus liiga tegema, kogusin kopsikud kokku ja sättisin end toa poole.

Äkki tunnen, et keegi on kummikus. 

Ja siis tunnen, et jube valus.

Herilane?

Kraabin saapa jalast... ei olegi kedagi siputamas! Hoopis laiaks litsunud mustsõstar. 

Aga valus on ikka. Päris kindlasti oli seal marja sees herilane!
Ja ma sain sutsaka kätte!

Pealiskaudsel vaatlemisel nagu ei midagi.

Jalga vaadeldes.

Marja vaatlus jääb ära seoses minema lennutatud marjaga. Muru ilmselgelt liiga lopsakas otsingute korraldamiseks.

Lonkasin voodini ja hakkasin sudokut lahendama. Kuna ma korraga mitmele asjale keskenduda ei suuda (teemasse ealised iseärasused), unustasin enesehaletsemise ära.

Kui hetkeks pooliku peamurdmise kõrvale panin, tuli meelde.

Kontrollisin pihta saanud piirkonda.

Tühjus!

Isegi mustsõstra plekki polnud jalale jäänud.... mis pole ka mingi ime, sest plekk jäi ju valge soki peale.

Loo moraal?

Mida kõike võib inimene endale külge mõelda!

...