Märksõnad Uppsalas

...

Otsisin välja oma märkmiku, kus ekskursioonil Uppsalasse olin mõned märksõnad kirja pannud. Nüüd siis tuletan kuuldut meelde ja loen natuke lisa ka.

Et on eraldi Vana-Uppsala ja Uus-Uppsala.

Vana-Uppsala kirikusse, vanaisa Magnuse kõrvale, on maetud Anders Celsius, kes suri aastal 1744 tuberkuloosi, olles vaid 42 aastat vana.

Tema päevikud on hoiul Uppsala Ülikooli raamatukogus, ja kuigi ta elu jäi lühikeseks, jõudis ta teha palju teaduse vallas, tuntumaks tööks Celsiuse skaala.

Anders Celsiuse mõlemad vanaisad ja isa olid Uppsala ülikooli professorid.

1770. aastal suri Uppsalas Carl von Linné, 70 aastat vana.
Tema on maetud Uppsala toomkirikusse.

Aastal 1741 sai Linné Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis.

Ta pööras ümber (misiganes see nüüd tähendab) Anders Celsiuse kasutusele võetud termomeetri skaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju.

Mõlema teadlase mälestus on jäädvustatud muuhulgas ka Kuul, seal asub nii Linné kraater ja Celsiuse kraater.

Linné üks motosid oli:  omnia mirari etiam tritissima.

Ehk siis, leia imesid kõiges, isegi kõige tavalisemates asjades.

Uppsala toomkirik on suurim Skandinaavias. 119 meetrit pikk ja 119 meetrit kõrge.

Kuni 18. sajandi alguseni krooniti siin Rootsi monarhid, neist seitse on siia ka maetud. Näiteks Gustav I Vasa (1496-1560) ja tema kolm abikaasat. 

Esimese naisega oli tal üks poeg, hilisem Rootsi kuningas Erik XIV.

Teine naine Margareta oli vaid 37 aastat vana, kui 1551.a. suri. Neil oli Gustaviga 10 last, esimene sündis 1537 (hilisem Rootsi kuningas Johan III) ja noorim sündis aastal 1550 (hilisem Rootsi kuningas Karl IX). Kaks last surid tite-eas, teised lapsed elasid pikema elu.

Kolmanda naisega (Katarina) tal lapsi ei olnud, naine oli tast 39 aastat noorem ja suri oma nehest 61 aastat hiljem.

Toomkirikusse on maetud ka Püha Erik ehk Erik IX, kes oli oma elu viimased kümme aastat Rootsi kuningas, enne kui 1160. aastal umbes 40-aastasena tapeti. Eriku elu on teada ainult legendide põhjal. Tegelikult oli Erik Püha neljas Eriku-nimeline kuningas.

Legendid räägivad, et Erik tegi palju selleks, et ühendada kristlasi Rootsis ja levitada kristlust ka Soomes.

Erik tapeti palgamõrvari poolt tõenäoliselt eesmärgiga omandada ta valdusi. 

Ta maeti Vana-Uppsalasse, kuid säilmed viidi Uppsala toomkirikusse tõenäoliselt juba 1273. aastal.

Uppsala Toomkirikut ehitati aastatel 1273-1435, 19.sajandil sai ta uusgooti ilme.

Mul ka paar fotot, mis kirikus tegin.

...

Kui veel Erikutest rääkida, siis Erik XIV, Gustav I Vasa esimene poeg, oli see, kes 1577. aastal hernesupiga mürgitati, aga kuigi meile Uppsalas sellest räägiti, ei leidnud ma märki, mis otsest seost näitaks. Kroonimine? Maetud sinna... vist mitte. Aga lugesin, et enne, kui vennad Johan ja Karl teda mürgitada lasid, hoidsid nad Erkut 9 aastat vangis, sealhulgas Kastellholmi kindluses. 

Ahvenamaal siis.

Ja kuigi Ahvenamaa-reis lähenemas, siis sinna lossi me sedapuhku ei jõua.

...

Ja tehtud see saigi!
Märksõnad, mis Uppsalas olen üles tähendanud, laiendatud Wikipeedia ja pisut ka muu interneti abil.

Lisaks leidsin, et Uppsala Toomkirik on ka Johan Skytte matmiskoht. Skytte oli Tartusse ülikooli loomise idee algataja, tema sai kuningas Gustav II Adolfilt allkirja, mis andis õiguse avada Tartus ülikool. 1632. aastal sai Johan Skytte`st ülikooli esimene kantsler.
Temalt pärineb mõte, et aadlike ja linnakodanike kõrval peaksid ülikoolis saama haridust omandada ka talupojad. 

Skytte enda poeg õppis samuti Tartu Ülikoolis ja oli hiljem  esimene Tartu Ülikooli rektor.

...
Aga muidu... ikka märgime ju ära.
Neid, kes olulised.

Rootsi 100-kroonisel on Carl von Linné.

Linné lemmiklill on harakkuljus, see kaunistab ka nende perekonna vappi. Ja kannab tema ladinapärast perekonnanimetust - Linnaea.

Rootsi rahvuslill on harakkuljus.

Stockholmi vapil on kujutatud Erik Püha.

Tartu Ülikooli rajajale Johan Scyttele on pühendatud monument, mis asub Tartu Riigikohtu ees.
Avati ülikooli 375. aastapäeva puhul.
Monumendi avas 2007. aastal kuninganna Silvia.

Nii, ja olemegi tagasi Eestis.
Veel paar päeva, ja täitub taas üks ümmargune number.
150 aastat Eesti laulupidusid.

Mulle kingiti meenemünt.
...