Kolmapäev, 10. jaanuar 2018

Kümme kehva asja

...
Pole ju nii, et iga päev üks lust ja lillepidu. Tasakaal peab olema, täna siis eilsele vastukaaluks kümme kehva asja.

Kes otsib, see leiab. Ma ka proovin otsida. 

1. Hetk hommikul... kaalul. Kurask, need 2 kilo, mis pühadega juurde tulid, pole kuhugi kadunud. 
Ma ju küll tegelen. 
Jälgin. 
Liigun. 
Tolku ei midagi. 
Nojah, kui tõde tunnistada, siis alles ju oli 200 grammi šokolaadi ja 100 grammi kreeka pähkleid. Nüüd on otsas.
Söön küll harva... aga palju korraga. Loomulikult on kehas paanikahoog ja säästurežiim, no et millal jälle saab.
Aga head on ikka ka: juurde pole tulnud.

2. Kuusk hakkas pudisema. Ei jäänudki muud üle, kui ehted kokku ja kuusk ahju.


Tuha lähen puistab homme metsa alla. Leinaminut ja hüvastijätt.

3. See film, mis oli tegelikult tõesti hea, ainult lugu oli karm. Algul mõtlesin, et ligi poolteist tundi, kas suudan järjest vaadata, aga aeg läks märkamatult ja kähku. 
Mul oli hingepõhjani kahju... ma ise ka kohe ei tea, kellest. Tõenäoliselt sellest väikesest tüdrukust. 
No ja siis meenusid mõned teised jõhkrad lood. 
Eesti elust.

4. Täna tegemata asjad. 
Kõige tähtsam asi jäi tegelikult tegemata: nimekiri olulistest asjadest, mis tuleks täna ära teha. Edasi... no nagu polekski midagi teinud. Ja isegi kui tegin... kogu aeg ju midagi tegin, aga ei mäleta. 
Ju polnud oluline.

5. Kõndima ei viitsinud minna. Kell 2 lükkasin edasi, kell 3 ka ei läinud. Lõpuks pool neli võtsin end kokku. Et toon vähemasti lehed postkastist ära. 
Õnneks tuli õues mõistus pähe, tegin tiiru kaugemalegi.


6. Kuigi õues oli juba hämar, märkasin äkki, kui trööstitu see pool aastat tagasi tee äärde tekkinud raielank ikka tegelikult on. Ehk oligi just hämarus see, mis alles jäänud puud tontlikeks muutis ja nende hõreduse eriti esile tõi. 
Muidu jalutan mööda mõtlemata.
Ja märkamata. 

7. Mõtlesin, et võiks olla kohe päris soe... ja tegin tule pliidi alla. Ja siis ahju. Ja siis teise ahju. Ma olen harjunud, et üks tikk ja asi tehtud. Mõne hetkega kohiseb ja praksub.
Tuli.
Aga mitte täna. Pliidi alla uuesti ja esimesse ahju. Ja siis esimesse ahju veelkord.
Ja siis vist kuhugi veel uuesti.
No see teeb tigedaks!

No ja sealt edasi...
8. Tuli meelde, et olin esmaspäeval poes käies jätnud tikud ostmata. Paar vähem olulist asja veel... aga t i k u d ! Kaks ahju, pliit ja igapäevaselt peotäis küünlaid, mine või tuletikke laenama. Avastasin juba eile, aga täna olin sunnitud otsima. 
Esialgu veel oma majapidamises.

9. Harjumused. 
Kahtlustan, et lisaks paljudele headele harjumustele hakkavad kujunema halvad.
Kui ma sügisel suutsin hiljemalt kell 9 ärgata, siis nüüd kipub uni pikem olema. Pool tundi pikem. Või rohkemgi.
Mulle meeldib magada. Aga hiline ärkamine teeb päeva lühikeseks, ja see on juba jama.

10. Maksin ära kolm maksu... ja see teeb ligi 25% mu kuu sissetulekust.
Ühest oleks võinud küll loobuda, Päevalehest. 4 kuud saab varsti läbi. Tuli uus pakkumine. Algul mõtlesin, et rohkem ei telli... aga siis ikka, et seekord veel.
Mul on ta ju aastaid käinud.
Ja juba mu vanaisa luges Päevalehte.

1937

10 kehva asja.
Saigi kokku.
Kes otsib, see leiab.
...

3 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

Tahtsin sellest filmist...Jätsin vaatamise päevaseks ajaks. Igaks juhuks. Aga vaatamise teeksin kohustuslikuks. Branne küsis: miks? Ma ei osanud vastata. Kohe tahaks kellegagi rääkida, veel parem - vaielda.

tegelinski ütles ...

Kuidagi selline tunne, et asjad lähevad nagu nad lähevad. Kõige hullem, kui saad aru: abi on vaja. Aga kuidas aidata? Ma ei mõtle filmi, niisama ka. Kui on tagantjärgi tarkus, kuidas oleks pidanud.

tegelinski ütles ...

Noniii... tahtsin just kaduma läinud kommentaarile lisada... et õhkõrn piir: kas juhtub midagi või ei juhtu. Kunagi ei või kindel olla.