Teisipäev, 12. detsember 2017

Kango ja tema kirjad... lõpetuseks

...
Kui kellelgi veel midagi meenub, kirjutan juurde. 

Aga paar päeva tagasi sain ühe kirja. 
Meenutab Arvi.

Tema meenutab kindlasti vanaisa juttu. Vähemasti mõni lugu on liiga vana, et ta seda ise saaks mäletada.

Mangu onul Tiidrikul oli raadiotöökoda Pikal tänaval. Ülo Raadio. Onu Ets võttis enda peale raadiokastide tegemise Tehnika tänavas. Mangu pidi kaste vedama üle Toompea pikale tänavale. Mangu võis siis olla 13-14 aastane.

Mangu oli naljamees. Ta sõitis traktoriga sirge tee peal kraavi ja läbi kraavi põllule. Miilits tuli ja küsis, kuidas see juhtus, et sirge tee pealt kraavi läks. Mangu vastas, et ta lihtsalt ei viitsinud rooli keerata. 

Kasuks tuli, et ta oli pisut mugav ja laisavõitu. Meisterdas mitmeid tehnilisi abivahendeid, et tööd lihtsustada. 

1944. aastal hakkas Mangu jala Tallinnast Kernule minema. Oli sõja lõpu aeg. Hommikul jõudis vanade haabade kohale. Vaatas, et lell (onu Tiit) seisab trepi peal ja ringutab. Ja vaatab... et mis mees see tuleb saksa sõduri mundris. Kohe põletati need riided ära ja anti onu Tiidu riided selga. Paar päeva oli kohapeal, siis läks jala edasi, Tudulinna.


Mangu oli ka fotograaf ja loodushuviline, tema fotosid oli omal ajal ajakirjas Eesti Loodus. 

Mangu ema ja isa mõlemad surid, kui olid 90. Kuus aastat oli neil vanuse vahet, nii et ema suri 6 aastat hiljem. Mango ikka ütles, et tema elab kauem kui isa, et tema tahab isa nii öelda üle lüüa, ja nii ta tegigi. 
Mango elas 92 aastat vanaks. 

Mango ei joonud viina, kui mehed töö ajal käisid endale napsu toomas, siis Mangule toodi limonaadi. 

Mango oli hea südamega ja hoolitses hästi oma ema eest. Kui ema oli hooldekodus ja pensionist jäi maksmisel puudu, siis Mango läks ise pensionärina tööle, et lisa teenida.

Ja nagu Ene-Reet ütleb, et Mango on tema mälestustes sõbralik, lõbus ja alati rahulik inimene.

Nii arvan mina ka.
...

Kommentaare ei ole: