neljapäev, 19. veebruar 2015

Tähendusega päevade märkamine

...
Teisipäeval oli vastlapäev.
Võtsin osa.


Vastlakukkel oli.
Vastlasõit jäi tegemata.

...
Eile oli tuhkapäev.
Juukseid poleks tohtinud kammida. 
Külla ei oleks tohtinud minna. Ma ei tea, miks sõbrants mulle tuhka pähe ei visanud. 
Kui ma külla läksin.
Ju pole tal tervis veel taastunud.
Tuhka pähe ei visanud, jälgedesse ka vist ei poetanud. Hoopis kaasa andis ühe vedela arstimi ja võimalik ka, et priske viiruse.
Ja mina... ikka võtan, kui lahkelt jagatakse.

Täna on juba külm tunne. 
Arstim muidugi avitaks... külma vastu.

...
Eile algas paast. Sellega oli nii nagu oli.

Liha ei söönud.

Paastust kah nagu rääkida ei saa.

 

Mina sõin priskema poole tordist korraga,  sõbrants jagas oma pisema poole kahte päeva.

...
Täna algas uus aasta. Ma pole seda veel tähistanud.
Puukitse või siis lamba aasta.
Ma ei teagi, kumb mulle rohkem meeldib.
Ise ma olen hobune.
Puuhobune.

Puud mulle muidu meeldivad, aga need, mis metsas kasvavad.
 

Suured vuravad puukoormad ei meeldi.
Puid tuppa tassida ka ei meeldi.
Tuletegeminegi pole just lemmiktegevus.
Puud ei taha minu käes põlema minna.

Tuli mulle meeldib, mulle meeldib küünlaid põletada.

Ei kits ega lammas pole just mu lemmikloomad.
Kuskil mälusopis tiksub salmijupp, vist mingist muinasjutust.
"Puupea (põikpea?) kits on minu nimi,
krossi eest mind laadalt toodi, 
anti peksa mehemoodi..."

Oli see nii või kuidagi teisiti, kes seda mäletab.

Igatahes katsun sel aastal kitsega hoida häid diplomaatilised suhted.
...

Kommentaare ei ole: