Laupäev, 14. veebruar 2015

Sõbrapäeva muinasjutt

...
Ühel soojal talvepäeval magas kärbes Juku metsamajakese katusepraos ja nägi und.

Tema kõige parem sõber Pulgakomm, kes elas meemajas, tuli külla Juku suvisesse kodukohta sõnnikuhunnikus.

Pulgakomm on tegelikult karu, kellega kärbes oli suvel sõbraks saanud.

Karu tilistas uksekella ja kärbes ärkas.

Tegelikult ka.

Kärbes ärkas unest ja ei saanud midagi aru.

Siis meenus talle, et unenäos oli karul kaasas lilled ja kook.
Aga miks? Kärbse sünnipäev on ometi suvel, praegu aga on väljas päris talv.

14. veebruar.

"See ju sõbrapäev," pinises kärbes ehmunult.
Kus on minu sõber karuke?
Ma pean teda üllatama.
Tellin talle meekoogi.

Varsti oligi pitsamees meekoogiga kohal.

Et karu külma koobast pisut soojendada, võttis kärbes ka küünla kaasa. Nii ta lendaski sõbra juurde, kaasas kook ja küünal.

Karu nohises koopanurgas magusas unes. Et sõpra äratada, hakkas kärbes teda südamekujuliste lumepallidega loopima. Sellest hakkas karu südamel väga soe ja ta tegi silmad lahti. 

Esimene asi, mis ninna jõudis, oli magus meekoogi lõhn. 
Mõmm-mõmm-mõmm! Rõõmustas karu.
Sõbrad kallistasid teineteist ja siis pinistas kärbes küünla põlema.

Koos hakkasid nad kooki pugima.


...
Meie ka.
Hakkame kooki pugima.
Sest meekoogi lõhn on tõesti väga hea.

Ja mõjub ahvatlevalt.

Arvas Mette Marta. 
Tänane külalisesineja.
Tema viltis valmis ka Kärbes Juku ning andis oma karu ja oma  mõtted muinasjutu sisse.

...
Teemasse "100 head asja"
Kolmekümne üheksas.
Meekoogi lõhn.
...

Kommentaare ei ole: