Laupäev, 6. detsember 2014

Kaks ei jää ilma kolmandata

...
Kõik sai alguse eile hommikul. 

Astusin oma pesust märja vasaku jalaga paljale põrandale... ja libisesin. Saan aru, et mu mõtlemise kiirus on veel päris korralik.

Enne kui püsti sain, jõudsin läbi mõelda:
a) luumurd ja kargud (parem põlv )
b) puusanihestus (vasak puus)
c) õlaliiges või randmeluu (parem käsi)

 
Järgmise 10 minutiga oli selge, et kõik liigesed töötavad ja väike valu on praeguseks juba möödas.

See oli esimene.

Teine oli õhtul.
Tõmbasin seinast juhtme, et puhurit teisaldada, võtsin kahe käega... no ja ühe käe alla jäi see pagana kuum metallist rest esiosas.

Kiire mina, suutsin silme ette manada peopesasuuruse villi. 
Põletusele järgneva valu.
Võtsin mõne minuti aega toibumiseks ja kuuma koha jahutamiseks külma vee all... selgus, et isegi punetust ei jäänud.

Väikest valu ka mitte.

Olgu, olgu.
Siis ma veel ei mõelnud, et kaks ei jää ilma kolmandata.

Täna, tegin ahju tuld. Tõmbasin tikku, no ja see nn väävel sealt tiku otsas sai kiirenduse ja vale suuna. Mitte ahju, vaid otse silma.

Mis mind siis nüüd ees ootab?
Pimedaks jäämine? 
Must lapp parema silma ees?

Jõudsin hetkega kõik võimalused läbi mõelda.

Mõni minut kulus, et ehmatusest toibuda.
Nägemine on alles.
Kuskil natuke kipitab, aga peeglist välja ei paista.

Tundub, et läks õnneks.

Kui tuttavale rääkisin, muigas ta ainult ja ütles, et vaata ID-kaarti.
Mis mõttes?

Kui tema mõte minuni jõudis, tegi see mind murelikuks.

Mitte ID-kaart ega see, mida sealt välja lugeda annab.

Kuidas mul ometi aru saamiseks nii palju aega kulus??

Oh jah... vaata passi!
...

Kommentaare ei ole: