...
See pesunöör oli juuni algul täitsa olemas.
Nüüd juba mitu päeva ei ole.
Mida teha varastatud pesunööriga?
Tegelikult on ju võimalusi palju.
Näiteks tuli tahtmine end oksa tõmmata, aga nöör ununes koju.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligem... nii ütleb vanasõna.
Koju tagasi on ju imelik minna.
Ennäe imet... tarekene siiski vilgub viimati.
On üks selline luuletus.
Ligilähedane.
Ei ole seal perenaisukest ahjusooja kakukesega vastu võtmas, perenaine kaugel olulisi asju ajamas.
Pole parasjagu peremeestki käepärast.
Aga nöör on.
Täitsa vabalt väljas rippumas, justnagu külamehe jaoks valmis pandud.
Tule, sõber, võta nöör ja tõmba oksa!
Hea tugev nöör, spetsiaalselt vastupidamiseks ostetud.
Ah et käära pole kaasas?
Ei ole hullu, tõmba tikust tuld, ehk ulatub nii kõrgele kui nööri kinnituskoht.
Kätte said?
Tubli poiss, nüüd pole muud kui pael kaela.
Paluks ainult mitte meie õue peal.
...
Aga ehk oli hoopis vaja pesu kuivama riputada?
Jälle võimalik, sest siis, kui pesunöör veel alles oli, kuivatas keegi võõras kodanik oma sokke maja taga kase küljes. Nööri peal oleks hoopiski soliidsem.
Samas jälle... kuigi nööri õue peal enam ei ole,
kuivab pesu ikka kase otsas.
Seekord miski kummiülikond.
Ja
pesunööri oleks normaalne inimene saanud ka maha võtmata kasutada,
pererahvas oleks ehk veidi imelikult vaadanud, aga igal juhul parema
pilguga, sest nüüd ei saa keegi enam pesu kuivama riputada.
...
Mida veel saab teha ühe väga hea nööriga?
Seda võin ma kinnitada, et õngenööriks ta ei sobi, kui just hülgeid ei tahetud õngitseda.
Mis pole ka sugugi võimatu, sest miski suur loom - polnud mitte inimene - sealkandis ringi ujus.
Või siis põtru püüda, sest nemadki tunnevad end aia taga üsna koduselt.
Metsloomad aia taga, inimloomad aia sees.
Sest nii on öeldud, et kes ikka tahab sisse tulla, seda ei pea ükski lukk, aiaväravast rääkimata.
Ja mis ripakil, see ära.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar