teisipäev, 9. veebruar 2010

Raamat luuletajast

......

"Ajapildi sees"

Loetud see raamat sai. Ei saa uhkustada, et palju loen. Kunagi jah, siis olin taskulambiga teki all (mis ajas ema ahastusse) või siis suvel maal, keset laupäevast koristamist (mis viis vanaema ahastusse).


Nüüd on ajalehed. Ajakirjad.

Harva mõni kriminull.

Natukene lasteraamatuid.

Kivirähu ussisõnade ja rehepapi lood.

Uue aasta lubaduste hulka käib sedapuhku ka kultuursemaks muutumine.

Et Mari Tarandi raamat pea pool aastat isale tagastamist ootab, lugesin lõpuks läbi.


Selles raamatud oli midagi erilist. Inimene ja inimlikkus. Ajalugu ja aja lugu. Soojus ja lähedus. Aga ka mõistmised ja mitte-mõistmised.


Ma ei ole arvustaja, raamatust on kirjutanud/rääkinud mitmed targad inimesed. Olen nendega üldjoontes nõus ja üle rääkima ei hakka.

Mis mind omamoodi lugemisse köitis, oli äratundmine - mitmed tuttavad kohad ja situatsioonid, sarnased mõtted, inimene ajas. Tõsi, mina küll veidi hilisemas ajas, aga ometi on sarnasus märkimisväärselt suurem kui sarnasus tänase päevaga.

Tuttav pood nurga peal… tõsi, tänavanurk polnud sama. Aga nurga peale poodi saadeti ka mind… 200 g kohviube (90 kop)… parematel päevadel. Halvematel päevadel sai ka 50 grammi korraga ostetud.

Kivist karu pargis… no miks ma seda ei mäleta. Piltki tehtud.

Ka meie pere tüdrukute magamiseks olid enda (meil küll vanaisa) valmistatud kastid, mööbliriidega üle löödud ja mingit viisi pehmendatud. Kaas käis ära ja sisse sai voodiriideid panna.

Mingi aeg sai samuti välivoodis magatud.

Aga ühiskorteris mina aga elanud ei ole.

Jüri Parijõe “Jutud” oli ka minu lapsepõlveraamat.

Kirjavahetused ja kohver vanu kirju täis on tänaseni alles.


Mõned killud siis paljudest välja nopitud.

Aga mälestuste märkamine polnud see peamine.

Raamatust jäi hinge kriipiv tunne… et isegi siis, kui me tahame kõige paremat ja teeme omalt poolt parima, mida oskame… ikka läheb nii nagu läheb.

Ja et kui minu jaoks oli Viiding eeskätt näitleja (tema võrratu Per Gynt), siis nüüd ma enam ei teagi, mis tema loomingus olulisem oli.

...

3 kommentaari:

joanamari ütles ...

olen minagi seda raamatut igatsenud lugeda
kui under läbi saan laenutan;)

tegelinski ütles ...

Jep... tasub lugeda...

Rasmus ütles ...

Emmeliina poja arvutis:
raamat jäi minust koju öökapile.
Lugesin ja loen veel. Minu noorepõlve luuletaja nr.1 oli Jüri Üdi.