Kolmapäev, 17. veebruar 2010

Lugemisaasta lugemised

...
...
Sõbrants kutsus mind raamatut lugema. Et on selline ettelugemise õhtu. Andis soovitusegi - "Vennad Lõvisüdamed", mul selle lugemisega suured kogemused. Iga kord, kui teatud katkendi lastele ette loen, poetan pisara ja hääl hakkab värisema. Ju ta teab!

See on see koht, kui noorem vendadest vanemalt küsib, miks ta ära peab surema.

Aga Lindgren oli mu lapsepõlve vaieldamatu lemmik, siis oli küll suurimaks lugemiselamuseks "Meisterdetektiiv Blomkvist". Ja "Hulkur Rasmus".
"Vennad Lõvisüdamed" tuli mu raamaturiiulisse vist koos minu lastega.

Seoses lugemisaastaga on mul oma isiklik plaan - igas kuus üks raamat.
Praegu olen veel graafikus, Õnnepalu "Paradiis" on pooleli. Kindlasti loen lõpuni, mulle tema paradiis meeldib, ja viib mõtted omas ajas tagasi... teistesse paradiisidesse.

Nii ma siis ütlesingi, et kui juba midagi lugeda, siis "Paradiisi" loeks teistele küll.
Mitte et ma seda ette lugemist tõsiselt oleks mõelnud. Lihtsalt raamatu kiituseks.

Kõva häälega ei maksa valetada. Ega kiidelda. Saatus nalja ei mõista, kohe näitab koha kätte.
Puuriidast kukkus halg näkku, nüüd on mokk paistes ja hammas hell.

Vähemasti ei pea sõbrantsile pikalt seletama, miks ma lugema ei tule.
...

4 kommentaari:

helle ütles ...

Ma nutan ka alati seda kohta lugedes.

Hundi ulg ütles ...

Pisaratõmbamise koha pealt oli Nemecsek ikka üle prahi. Aga te, tüdrukud, ei saa niikuinii aru...

tegelinski ütles ...

Ehh.. kutsus seegi häälevärina välja :(

Aga paar aastat tagasi lugesin lastele Gavroche`i ja ise mõtlesin, et kuidas see patriotism ikka tänapäevas ja tänastes noortes avalduks... kui vaja oleks.
Ei saa muidugi võrrelda võrreldamatut.
Pigem jah need poisid...

helle ütles ...

Nemecsek, muidugi. Ma lasin 6. klassis kohustuslikus korras lugeda, seal poiste ülekaal.
Lastekirjanduse klassika.
Saan küll aru, Hundiulg!