Mida õpid noores eas...

...
...seisab eluaeg sul peas!

Parandasin hommikul oma eelmise talve villaseid sokke.
Kohe korralikult parandasin, igasuguseid reegleid silmas pidades.
Sokikannaaugud said said terveks ja tallaalused niisamuti.
Vanaema puust sokiseen abiks.
Parandasin, aga mõtted liikusid. Liikusid kindlasti kiiremini kui näputööst võõrdunud näpud.

Mõtlesin oma kadunud vanaemale.
Et kui palju sokke tema selle seene abil on terveks teinud.
Kui palju sokke ta üldse on pidanud parandama.
Kuduma.
Pesema.
Kui sul on ikka mees ja 3 poega ja tütreke.
Võib-olla nad pesid oma sokke ikka ise.

Mina lapsena pidin enda omi küll nühkima. Pesumasinat meil polnud, linad viidi pesumajja, igal pesutükil oli riidel nubrike peale õmmeldud.
Ega need sokid hästi puhtaks ei läinud, ju ma ei viitsinud korralikult nühkida.

Oma abielu algusaastatel ei pesnud mina ka kodus valget pesu.
Käterätikuid.
Saunalinu.
Viisin pesumajja. Isegi number on meeles - M41. Võimalik, et kapis veel mõni vana numbriga padjapüür alleski on.

Aga sokikannanõelumine on mul selge. Olin miski algklassik, igatahes käisin pikapäevarühmas. Ja seal õpetaja ühel päeval andis korralduse, et katkine sokk, lõng ja nõel kaasa. Ja seal me siis õppisime.
Ei ma usu, et hästi välja tuli.
Aga reeglid said selgeks.

Täna ka... mul jälle ilusad (ja terved) puna-valgetriibulised sokid jalas!
Korrektselt ära parandatud.

Selle talve villased sokid läksid käsipesu ootama :)
...

Loodusesse roostetanud...

...

Ühel hetkel saab temast osake loodusest...

...

Poliitika ühiskonna iga rakukeseni...

...

Pealtkuulatud kõne(lus)... sõne(lus) Kohalik töötu. Võtab vastu taskus helisenud telefoni. Kuulab. Kuulab. Mitte muhvigi ei saa aru. 

Mis i ja mis r ja mis l ? 

Lõpuks saab aru. Mina täitsin teie paberi, teie lubasite mulle poekotti. Mina pole miskit kotti saanud. Mina olen töötu ja minul oleks seda kotti väga vaja. Saaks taarat viia.

Nojah, täitis paberi ja andis kontaktandmed. Pani posti. Aga kotti ei saanud.

I ja R ja L jääb hääleta. 

 Ehku oleks saanud moosida, aga mida sa moosid pettunud inimest. Ühiskonna rakukest... 

...

11.1.11

......

Ega ma poleks täna kirjutama hakanudki, aga jäi silma see kuupäev. Ilus number ju. Sellise numbri alla igasugu jura juba ei kirjuta.

Ma kirjutan täna sellest, kuidas ma ajalehte loen.

Täitsa vale, ma ei alusta lugemist tagant ette poole. Ma tean küll, et nii tehakse. Kõigepealt vaadatakse üle surmakuulutused, et kui enda nime ei leia, siis võib päevaga peale hakata.
Nii tehakse.
Vähemasti seal, kus post hommikul kell 5 kolksti koridoripõrandale kukub. Mujal maailmas.
Mina saan lehti lugeda siis, kui koju tulen. Ja siis on juba lootusetult hilja. Olulised asjad on juba ammu toimunud.

Nii ma siis lihtsalt loen lehte.
5 korda nädalas Päevalehte
1 kord nädalas EE ja ÕL
Reedeti "Naisteleht"
Korra kuus "Elukiri"
Tundub, et hakkab palju olema. Kuskilt otsast peab koondama, aga ma pole veel õiget otsa leidnud. Seepärast ma just niipalju loen kui jõuan.
...
Selle lugemisega on ka üks jama. Viimasel ajal ei jaksa pikka teksti lõpuni lugeda, enne liigub mõte oma rada. Nojah, rada ju haakub tekstiga, aga pole see pole see pole see...
Näiteks täna.
11.1.11 ja Päevaleht.
Esileht täidetud täiturite kullasoonega. Kuna esimene lugu, siis tõmbasin ühe hooga peaaegu lõppu välja. Peaaegu. MK sõnab, et ei teeni miljoneid. Vastupidi, selle suure töö kohta ikka suhte-liselt vähe. Mul poleks küll midagi selle suhte vastu, mis võimaldaks mul lähedasi 200 000 krooniga aastas toetada. See ei pea ju tingimata lähedane erakond olema?

Artikkel poliitilistest loosungitest. Kuidagi väga tuttav tuli ette. Kuskil olen ise sellest kirjutanud, aga mida ma tookord õieti kirjutasin.... Need on need vanad loosungid. Uusi, ausõna, ei viitsinud lugema hakatagi, sama mõttetud nagunii. Artikkel jäigi pooleli.

Katusel varitseb oht... appikene, 29aastane noor mees. Kui vana see poja mul nüüd on... Ja jumalast õnn, et naabrimehega midagi hullu ei juhtunud, kui ta eile meie katust kraapis. Ja miks teisel naabril täna labidas katusel oli, aga meest ennast ma ei näinud.
Ma ei mäleta, kuidas artikkel lõppes, aga midagi head seal küll polnud.

Säutsuvad ja blogivad... twitteris ma ei osale, aga mõned blogid on tuttavad, vaja ikka üle vaadata. Nojah, eilne lugu mammist apteegis, kes rublade/kroonide/eurodega kimpus oli.

Kalevipoeg korraldab vastuvõtu. Üks püha üritus neile, keda muidu kunagi ühelegi vastuvõtule ei kutsuta. AP-l ideedest puudust ei ole. Aga ma käisin kunagi vallavanema vastuvõtul, nii et mina olen oma osa kätte saanud.

Tallinna linnavalitsuse pistisejuhtumid. Seda poleks ma lugema hakanudki, aga hommikul raadios öeldi, et sellised pisiasjad nagu pistised aeguvad ja siis mõistetakse nii pistja kui pistetav õigeks.
Aru ma ei saa, kuidas mõni asi aegub ja mõni asi ei aegu.
Mina pole pistist võtnud ega andnud, aga 15 aasta taguse suvalise ametniku näpuka pidin küll kinni maksma. Isegi minister sekkus asjasse.

Monica sai Mupo juhiks. Kui midagi on, siis ikka kohe palju. Üks Monika pani autod hange, täna just kolleeg rääkis oma lugu ka ühest Moonikast. Tegelikult, ilus nimi ju. Ega ma neid Moonikaid oma elus muidu pole nagu kohanudki. Aga seda laulu mäletan küll: Moonika-Moonika, mooniga Moonika...

Tüli Leedu poliitikas. Appike kui piinlik, ma ei teadnudki (ehk ei mäletanud lihtsalt?), kes on Leedu president. Adamkust mäletan, aga Dalia Grybauskaite... no kas ma suudan meelde jätta. Võiks ju.
Neljandik leedukaid koliks välismaale... ma ei kujuta ette, kui palju on neid eestlasi, kes on juba kolinud. Kunagi lauldi: moi aadres sovetski sojuz. Nüüd loen netis blogisid ja näen, et maailm eestlaste jaoks on piirideta.

Otsas, möödas, laiali ja lõhki... see käib aasta 2010 kohta. Ma väikest viisi masohhist, selle artikli jättan unejutuks.

Lapsepuhkus mind ei puuduta, töötus hetkel ka mitte... need jätan lugemata.

Paaril tuntud inimesel on sünnipäev. Aaviksoo ja Gross näiteks.
Aaviksoo surus mu kätt, kui miski diplomi ülikoolis kätte sain, Grossi poodi pole ammu saanud. Näe, enam-vähem üheealised, Oleg on paar aastat vanem.
Ja siis on täna veel Osvaldi nimepäev. Mul on üks tuttav Osvald ka, ta oskas juba lapsena endale kõiksugu jamasid kaela tõmmata. Sama praegu...

Horoskoop ütleb, et keegi tahab minuga manipuleerida... ärgu lootkugi. Ma ei ole nõus.

Ristsõna ei lahenda, sudoku jätan kaasale, koomiksid vaatan ehk kunagi hiljem.

Ah, aitab tänaseks küll...
...

Mida teha ohatisega...

...

Minu esimesed mälestused ohatistest jäävad aega, kui õppisin V klassis. Mõned vastikud mälestused jäävad sinna kanti veel.
Odraivad.
Esimesed (ja viimased) täid peas.
Vastik, vastik, vastik...

Nüüd võin kinnitada, et vanadus on tunduvalt helgem kui puberteet.
Täid käivad kauges kaares mööda, erilist füüsilist lähedust ju ka ei ole, ja eks neile sobiv elukeskkond on liiga hõredaks muutunud, et asustada.
Odraivasid pole ka, ja kui olekski, küll siis leiaks sobiva raamiga prillid, et varjata.

Aga need va ohatised... teised saavad külma või mingi nakkuse, lamavad voodis ja naudivad palavikku, mina käin ringi, suu pruntis peas.

Seekord ka, nädala alguses tekkis huulel kahtlane kihelus. Pilk peeglisse ja asi selge.

Aga selgeks pole saanud, et mida teha ohatisega.

Nüüd apteegis igatsugu peened plaastrid, maksavad suurt raha ja lubavad mõnusat äraolemist. Ükskord üht sorti ostsin, natuke aega püsis, siis hakkas lipendama, ja kui ära tõmbasin, tuli koos ohatise ja muu ollusega, asemele jäi rõve tühik. Jube valus oli ka. Ju ma ei oska kasutada, rohkem pole katsetanud.

Aga nõuka-ajal oli igasugu rahvatarkusi.
Et mida teha noore ohatisega.
- Õngitse kõrvast vaiku ja määri huulele... mis jäi vaigu puudumisel ära.
- Põleta kasetohtu ja see kollane õli, mis alusele alles jääb, määri huulele... mis jäi ära ajapuuduse tõttu.
- Määri hambapastaga.
Kuna oli kiire-kiire, siis see sobis kõige paremini. Tegin oma suunurga kelmikalt valgeks ja käisin avalikus kohas, suu hambapastalõhnaline ja -värviline.
Ainult et see tänapäevane hambapasta... nõuka-aegset "Pomorini" ju enam pole.

Nüüd peaks lõpetuseks kokku võtma, et kuidas läks.
Harju-keskmine, ma ütleks.
Ohatis suureks ei läinud, suu on veidi kärnas küll ja natuke ehk kaugemaltki. Aga lopsakat pakitsust ei tulnudki, on hullemini olnud.
Nii et ma nüüd ei tea.
Soovitada ei saa, aga muljetada, miks mitte :)
...

Raha paneb rattad käima

...
Tundub, et olen viimasel ajal rahast juba kirjutanud.
Justkui teab mis oluline teine.

Eks ta olegi.
Raha paneb rattad käima.
Viiene on siis nagu viies ratas vankri all...

...
Aga igasugused tähtsad inimesed teevad raha veel tähtsamaks.

Killuke möödanikku tänastel kupüüridel.

...
Teistel ka... raha kui raba...

2011... esimene

...
Selle aasta esimene postitus.

Õnne ja rahu uude aastasse! Raha ka!
Palju uut ja kõlisevat euro-raha, rohkem veel seda krabisevat kõikidesse tengelpungadesse!

Kuigi leinan taga meie oma Eesti krooni, pean lugu ka uuest, rahvusvahelisest rahast. Ootan põnevusega, millal ja millised võõrad euro-mündid minuni jõudma hakkavad.
...
Eks neid eurosid on ju rahakotis ennegi olnud, aga siis nad mind eriti ei huvitanud. Tavaline võõras valuuta. Eile, kui oma mündikotis inventuuri tegin, leidsin hulga erineva päritoluga metalli, euro-münte oli nende hulgas üksainuke.
Nii et võin öelda, et minu esimene euro-raha on mul juba aastaid olnud.
See, et ta nii väsinud ja õnnetu välja näeb, pole minu süü. Sellisena ta minu juurde tuli.


Palju kannatanud ja elu näinud, usutavasti Soome reisil minuni jõudnud ja alles jäänud.
...
Isiklikud eurod on mul ka, aasta viimasel päeval käisin pangakaarti vahetamas, siis said eurod ka kotti soetatud. Nüüd nad siis ootavad oma aega, neli 5-eurost ja neli 10-eurost.
Paberraha.
Stardikomplektid olid otsas.
Kauplesin metallraha ka, aga teatavasti pangad valuutat metallis ei vaheta. 31. detsembril oli euro veel valuuta, 7-8 tundi hiljem kehastus ümber oma, käibelolevaks rahaks.
Nii lihtsalt need asjad käivad.

Esimese tehingu pangas tegin eurodega 1.jaanuari hommikul. Laadisin raha Simpel-kõnekaardile. Eelmisel päeval oleks kulunud 150 krooni, uut raha taheti 10 eurot. Ehk siis nüüd saab mõned minutid kauem rääkida.

Selline lugu esimestest.
...
Fotojahi raames panen siia ühe emotsonaalsema pildi siiski ka.
Esimene sünnipäev.

...