...
Tegelikult sel päeval veebruaris ootas koridori nurgas peale alpikannide veel nii mõnigi üllatus. Asjadel* on selles osas lihtsam, neil enamjaolt on aega. Lilledel ka. Neil on aega, et oma aega oodata.
Üllatuskülalised ise, tulid, hindasid olukorda (veranda on külm, tõstame koridori), andsid infot ja läksid oma teed. Kes lähemale, kes kaugemale.
20.02.2025
Selle potilille nime ma tuvastada ei suutnud... ja siin on kaks võimalust. Kas liiga keeruline või liiga lihtne.
Lill ise, kuigi jättis lepliku mulje, tema oli varane lahkuja. Oli just nii kaua mul külas, kui õite ilu jagus, siis läks parematele jahimaadele. Või pigem parematele lilleväljadele.
* Kuna jätkuvalt lille teema, siis küünlast, koogist ja kinnastest ma täna ei räägi.
...
2 kommentaari:
Roosaõieline lill tundub olevat varretu priimula sort. Sel juhul on tegu niiskuse suhtes tundliku taimega, millele ka hämarus ei sobi. Meil on see alpinaariumitaim, mis õitseb varasuvel.
Ja soovin igaks juhuks õnne ka!
Õnne... õnne on alati vaja! Aitäh!
Mul siin hetkel küll vanad meenutused, lihtsalt lilled pugesid ootamatult südamesse, no ja et on ka pildi peal, üritan nüüd meenutada, millal keegi tuli ning mis edasi sai. See siin lillelugu 2.
Ja aitäh vihje eest! Nii hämarus ja liigne kastmine... mõlemad on täitsa võimalik. Nagu ka see, et tegu võib tõesti olla priimulaga. Minu jaoks siis taim, mis pigem tuttav nimepidi.
Postita kommentaar