...
Esimene tuttav tuulik. Selles mõttes, et oleme kohtunud.
Mäletan veel aega, kui ta olemas oli... ja siis mäletan, et ühel hetkel enam mitte. Millal ja miks, kes seda enam täpselt teab.
Veski asus künkal, ja olles lapsepõlves mõned korrad seenemetsa ära eksinud ning siis metsaserva välja jõudnud, aitas veski mul asukohta tuvastada ja õige suund võtta: kodutee viis veskist kaugemale.
Hilisemas elus elasin mitmed aastad korteris, kust köögiaknast seesama veski isegi paistis. Kui siin nüüd targemaid uskuda... minul mälupilti sellest pole. Puud vist olid ees.
...
Mõtted tuulikutele viis Rasmus*. Saime tuttavaks Hooandjas, ja paar päeva tagasi jõudis minuni väga kaunis ja põhjalik kogumik, fotode ja kirjeldustega kakskeelne raamat. 300 lehekülge tuulikuid,
Rasmus on öelnud, et tunneb neid kõik nägupidi ja on nende kõigiga kohtumas käinud.
Ja siis ma kohe ei saanud teisiti kui tõin pildile mulle olulise tuuliku.
Ostetud on ta aastakümned tagasi, kui värske abikaasaga Saaremaal pulmareisil olime.
Ma seekord numbritest ei räägi ;)
...
No ja edasi ma juba mõtlesin, et sellesse sügisesse sobib suurepäraselt fotojaht "Tuttavad tuulikud".
#fotojaht 2025
Juhuslikult nagu kõik siin elus, just sel nädalal on mul ka ühe tuulikuga kohtumine.
...
Ja kui juba fotojaht, siis mul veel mõned olulised pildid tagataskus.
Käidud, nähtud...
Kivestu tuulik Saaremaal ka vana tuttav.
Mõned pildid Angla tuulikutest.
Kuressaare veskis käime tavaliselt söömas.
Kui Saaremaale satume.
No ja lõpuks kõige kodulähedasem tuulik. Isegi täna sõitsime mööda, aga jah, sees on saanud ka käia. See siis Seidla tuuleveski.
Millist konkreetset tuulikut pisike kunstnik joonistas... ei ole vist raske tuvastada.
Pilt aastast 2013.
Mina leidsin kõik oma veskid raamatust ka üles.
...
* Kuidas kujunes raamat?...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar