Rahakotisõbralik

 ...

Eile oli emakeelepäev. E-etteütlust ei teinud, juba päev varem mõtlesin, et jätan seekord vahele. Ise ka ei tea, miks, aga ilmselge on, et Chuck Norris oleks ma kirjutanud valesti. Ei ole hullu, Chuck pole eestlane, samas keelepäeva sobitub ta suurepäraselt. Näiteks räägitakse, et Chuck Norris kuuleb viipekeelt!

Kuna etteütlust ei teinud, tuli päeva teisiti tähistada. 

Siin läheb käiku järgmine keelega seotud lugu. Või siis kohe mitu.

Tähendusega sõna. 

Pool oma elust, ja pigem see pikem pool ;) olen teadnud või arvanud et sõtse tähendab sõna otseses mõttes õde. Tõsi, mind on nii mõnigi kord parandatud, olen oma veast aru saanud... et see siis jälle unustada. Aga pärast seda, kui teemasse süvenesin,  tuli küll teadmine, et ka nii võib, ometi ma enam eriti ei hooli. Pigem kasutan sõna õde, sest sõsar pole minu sõna. Lihtsalt ei meeldi. Pigem siis õde. 

Ilus sõna! 

No eilsest siis, kutsusin õe kaasa ja läksime külla tuttavale emakeeleõpetajale. Tõsi, koolist on ta eemal juba üle 30 aasta, sündinud 1938 oli, kui ma õigesti mäletan, viimane aastakäik, kes 55-selt pensionile sai. 

Tegelikult oli see muidugi juhuslik seos päevaga, külla läksime pigem ikka onunaisele,  kes hariduselt filoloog, oma pensionieelsed aastad töötas õpetajana.  

Aga kõike saab kohandada! Ja igat päeva saab tähistada, kui ainult tahtmist on! Meil oli väga õdus õhtusöök ja päevakohane lugude rääkimine. Lisaks vanad albumid, kus mõned fotod ulatuvad aega 100 aastat tagasi.

Emakeelepäevale on iseloomulik üks küsimus: mis on sinu lemmik eestikeelne sõna. Või lause. Või mõte. Keegi seda minu käest eile ei küsinud, ja kas ma olekski osanud vastata. Ma näen paljudes sõnades või sõnapaarides vastuolulisust. Ka ilusates. Vend ja vendlus on loogiline, õde ja õelus pigem mitte. Sõsar ja sõsarlus? Mõtlesin, et sellist sõna nagu sõsarlus tegelikkuses ei eksisteeri, aga võta näpust! Sõna ja loo leidsin veerand sajandi tagusest Kanada eestlaste ajalehest*.

Nii et isegi kui sõna olemas ei ole (ÕS ei näidanud), ikka võib kasutada! Ilmselgelt peegeldab see sõna sõbralikke suhteid!

Aga kui juba sõbralik, siis miks mitte rahakotisõbralik! Eile ei mõelnud ja eile ei öelnud... aga palun, siin nüüd üks ilus eestikeelne sõna! 

Rahakotisõbralik.

Tegin nädal tagasi uutmoodi panniroa, kus peamised komponendid peet ja kikerhernes. Peediga läks asi nii, et sai teine hilinemisega ahju pandud, isegi kolme tunni pärast polnud piisavalt küps. Siis leidsingi retsepti. Väga maitsev tuli!

Täna hakkasin retsepti otsima, aga leidsin hoopis sõna.

Rahakotisõbralik.

No kui täpne olla, siis rahakotisõbralik lõuna**. Artikkel Õhtulehes.

Mina nädal tagasi selle retsepti järgi ei teinud. Tookord leidsin soodsama (ilma porgandita ;)

Kõigepealt sibul peeneks ja pannile. Natuke soola juurde. Paar-kolm minutit hautada. Siis tükeldatud peedid, neid ka natuke hautasin, kuigi pisut krõmpsu jäi alles, ja see oli päris hea! Siis 1 purk kikerherneid, panin sõelale, loputasin ja lisasin pannile. Soola ja pipart. Ah jaa, ma panin mingil hetkel paar purustatud küüslaugu küünt ka.

Järgmine kord ma siiski riivin porgandit sisse, saab rohkem ja oluliselt kulukamaks ei lähe!

Kirjutamise tempo on alla käinud, mul on nii, et kui loen, siis ei kirjuta, ei joonista, ei tegele fotodega.

Kui tegelen fotodega, siis ei kirjuta, ei loe, ei joonista.

Või kui, siis natukene.

Aga eile õhtul tegelesin piltidega. Nende pluss/miinus 100 aasta tagustega. 

Paar päevapilti ka.

Õhtuhämarus naaber-vallas.

Hobused tuletavad meelde, et mul on täna päevaplaanis lõpuni lugeda Katrin Pautsi krimka "Hull hobune". Hästi kirjutatud ja huvitav lugemine.

Ja see Kanada eestlaste leht meenutas eelmist (või üle-eelmist) loetud raamatut, Gaetan Soucy "Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke". Raamat on väidetavalt Kanada prantsuskeelsete lugejate üks armastatumaid romaane. Kui keelelisest küljest rääkida, siis väga hea tõlge, kus sees päris mitu sõna või väljendit, mida tavaelus üldjuhul ei tarvitata. Kui üldse. Aga see polegi raamat tavaelust. Või siiski... on tavaelust, mis pole sugugi tavapärane. 

Kui juba hobused, siis ka selles raamatus on ühel hobusel päris oluline roll. Tema ei olnud hull, tema oli lihtsalt vana.

...

* "Hellakeste sõsarlus" on artikkel 1999. aasta ajalehest "Meie Elu" (eestlaste ajaleht Kanadas)

** Artikkel Õhtulehest, 18.03.2020, retsept siit.

...