...
Millalgi novembris tähistati kohalikus raamatukogus Põhjamaade kirjanduse nädalat. Poleks olnud üritust, poleks ma teadnudki midagi, ei kirjandusest, Põhjamaadest ega nädalast ;) Või siis pigem, ma poleks neile mõelnud...
Aga kohal käisin ja osa sain.
Kõigepealt lastekirjandus.
Islandi trollid on head ja armsad, nende päralt on Islandi legendide salapärane maailm.
Trollidest me alustasime.
Me isegi joonistasime* trolle! Või kes mida. Mõni joonistas vulkaani ja mõni liustiku. A.S. käis rääkimas oma Islandi reisimuljeid. Tema rääkis sealsest loodusest, elust ja inimestest.
Mina joonistasin trolli.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Pigem kirjandusest.
Raamatukogust võtsin kaasa lugemist.
Auður Ava Ólafsdóttir - Islandi kirjanik ja kunstiajaloo professor, tema romaan "Arm" on pälvinud Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna.
Lugu mehest, kes oma eluga on parasjagu puntras, nii et enam pole jõudu ega tahet elada. Jonas ei suuda otsustada. Kas laenata naabrimehe jahipüss? Konks lakke?
Või võtta ette reis kuhugi kaugesse riiki teispool maakera. Näiteks riiki, mida viimased aastad on laastanud sõda ja kus suremine on muutunud osaks igapäevaelus. Üks laip ees või taga... nii ta arvas.
Tegelikult selgub kohapeal, et see polegi nii lihtne. Ja et tegelikult on ta paljudele inimestele oluline.
Raamat, mis puudutas.
Eile lõpetasin.
Paar päeva varem alustasin... mul on tihti nii, et algul on raske kätte võtta, pärast jälle raske käest panna. Et kohe ei saa nagu hoogu sisse, samas mingist hetkest läheb lennates. Lugemine siis.
Raamat on kleenukene, enne ööd sai läbi.
...
* joonistamiseks anti must väike paber ja hambatikk. Värvid tulid musta kihi alt välja. Oli päris põnev kogemus.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar