...
Kui ma siin nädal tagasi lugesin raha, mis mul mingil imelikel põhjustel peost peaaegu ära oleks libisenud, siis eile oli vastupidi.
Siin pole muud kui öelda: kurda, ja sulle vastatakse ;)
Nimelt eile sealsamas poes, hakkasin kauplusest välja tulema, ja maas vedeles pisut käkras 10-eurone*. Noppisin üles ja olin üsna nõutu. Kõrval oli lapsuke, nii 4-5 aastane, küsisin, kas tema kaotas raha (mis oli algusest peale üsna ebaloogiline). Tüdruk kadus kiiresti, ju suutsin teda parasjagu ehmatada.
Muidugi meenus mulle, kui palju vaeva ma nädal tagasi 7 euro (tagasi)saamiseks nägin, mõelda vaid, kui lihtne oleks nüüd raha taskusse libistada. Või rahatäht näpus poest välja jalutada.
Aga tundus kuidagi ebaõiglane.
Kõrval oli mingi annetuskast, mõtlesin, et viskan sinna. Kassidele (?),või ma ei tea, kelle toetuseks. Aga äkki keegi ikka avastab, et tal raha kadunud, ja tuleb otsima? Kõrval oli info-lett. Andsin raha sinna, ütlesin, et leidsin, ja kui keegi otsima ei tule, palusin panna annetuskasti. Tüdruk leti taga oli kenasti nõus ja rahaprobleem jälle lahendatud!
Uuskasutuses kulutasin lihtsalt raha. Küsiti 10 senti 10 aasta taguse ajakirja eest. Täitsa sisukas, retseptid, erinevalt toidust, ei aegu ju. Guugeldasin, ajakirja tänane hind on 7 eurot, värske numbri eest siis.
Kuna rahateema 7 euroga algas, siis see 7.- oli muidugi üsna oodatav tulemus ;) Elu ise pakkus kompensatsiooni.
Tõsi, käes on oktoober, too taaskasutusest ajakiri on küll septembrist 2014. Väärtust on tal muidugi rohkem kui värskel numbril, viimast saab tõenäoliselt kaubanduskeskusest osta, vana on juba haruldaseks ja ajalooliseks muutunud. Kellel on kodus 10 aasta taguseid ajakirju!?
Mul on! Aga mitte ainult ajakirjad!
Vanarahvas teab tõde: sel läheb kopik peon punatses, enne kui ta selle välja annab.
Mul ongi päris kaalukas kogus punaseid münte kogunenud, kõik ikka mäletavad, et Eestisse tuli euro 1. jaanuaril 2011? Ma arvan, et mul on sellest ajast pisikesi eurosente (neid, mis käibelt kaovad) pluss/miinus 15 euro ulatuses. Raha on ju tore koguda. Ja lugeda!
Kuskilt nagu kuulsin, et kui laps läheb panka selliseid münte suuremate rahade vastu vahetama, siis mingit protsenti summast maha ei lähe. Mul on nad kenas kassalaades topsikus, pean mõnele mudilasele ära kinkima. Laps saab rahavahetuskogemuse ja pank on niigi rikas, ei pea iga näpuliigutuse eest raha saama.
Üks kopikakoid õigustav tarkusetera veel.
Kes kopikat ei korja, see rikkaks ei saa.
Miski 8 aastat tagasi olen endale panka Digikassa teinud. Nüüd on nii, et kui kaardiga maksan ja münte "tagasi saan", lähevad nad automaatselt üle sinna arvele. Ütleme, et summa on 12.20.... siis 80 senti läheb hoiusele.
Kõik on muidugi kõvad matemaatikud. 8 aastat, 96 kuud. Arvutasin välja, keskmine on 10 eurot kuus, mis laekunud on. Ma ei hakka ütlema, kui suur summa see mulle - üllatus-üllatus - kuu aega tagasi pangalehelt vastu vaatas! Ma polnud ikka päris kaua aega kontrollimas käinud.
Tuleb tõde tunnistada, vanasõna ei valeta ja tühi piip ei põleta.
Kusjuures, ma pole elusees piipu proovinud tõmmata. Ei tea, kas olen millestki ilma jäänud?
Nii et ma olen siin nüüd oma rikkust avalikustanud, loodetavasti ei hakka tulema kõnesid, et ostke meie kaupa ja sisestage pin-kood. Kuna ma olen juba neljandat päeva ilma hääleta, ja see mis veel alles on, kõlab üsnagi õõvastavalt, saan ma võõrastelt numbritelt tulnud kõnedele täiesti ausalt vastata (vastu kähistada): ärge nähke vaeva, ma ei saa nagunii teiega rääkida. Viimane helistaja katkestas hoobilt kõne, ju kartis, et mingi viirus liigub.
Eks ta võib olla küll.
...
*Eilses mälumängus küsiti eurorahade värvi... no isegi praegu ei oska ma vastata, kuigi eile rahatähte lahti silumata ütles silm, et see on 10 eurot.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar