...
Mõnikord on lihtsalt vaja end kodunt välja sundida. Tegelikult on teema mind kutsuvalt meelitanud juba mitmel korral... iga kord, kui algavast koolitusest kuulsin.
Kampsiku loovõmblemine
Mu enda mõte liikus selles suunas tegelikult juba varem, ajal kui rohkem lapitehnikaga tegelesin. Vest on kahjuks senini lõpetamata, aga luban, et räägin sellest, kui asjast asja on saanud. Või kui täpsemalt öelda: kui olen punkti pannud. Juba rahvatarkuski ütleb, et lihtsam kui koera sabast, on koerast üle saada. Või umbes nii.
Eks ma pean end kokku võtma.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Käisin täna Tallinnas näituse avamisel.
Väga vinge näitus!
Kõigepealt muidugi kampsunid.
Näitusel olid veel seelikud ja püksid, aga seal juba teine tehnika ja teised lood.
Seelikutegemise tegemise võimalust pakuti ka, aga Obinitsa-kant jääb veidi kaugele, oleks lähemal, läheks küll.
Ükskõik, mida vaatasin ja katsusin, tundsin, et mõjub.
Näpud hakkasid sügelema.
Ehk ma nüüd ikka saan oma vesti valmis ja märkan sügisel kampsuni koolitusele õigeaegselt registreeruda.
Kui Eve Mahhovi visandiraamatu koolitusel käisin, hakkasin joonistama. Nüüd olen juba 3 aastat joonistanud.
Ehk võtan seekord vahelduseks pliiatsi asemel jälle nõela näppude vahele...
Kuigi... kindel päris pole, ma sain ju eilsel oksjonil väärt raamatu, mis innustab just joonistamisega edasi tegelema ;)
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar