esmaspäev, 1. veebruar 2021

Krooniline koroova

 ...

Eile hommikul oli hääl ära ja hing haige.

Eelmisel nädalal oli kurk valus ja nina vesine.

Paar nädalat tagasi olid ootamatud köhahood ja pea valutas.

Kuu aega tagasi oli lihtsalt paha olla.

Detsembri alguses oli kolm päeva järjest mingi kahtlane nohu. 

Mingi aeg novembris ei saanud mitu ööd üldse magada, külmavärinad ja uimane olemine.

Oktoobris miski kummaline kõhulahtisus.

Septembris kangekaelsus ja nina kinni.

Ja siis need suvised päevad, kui kogu keha valutas, justkui oleks peksa saanud.

Võiks ju jätkata... aga milleks.

Tõde nagunii ei selgu. Ja parem ongi, et ei selgu. 

Sest kui aus olla, algas see millalgi veebruaris kummaliste köhahoogudega keset ööd. Ärkad üles ja köhid ja köhid ja köhid miskit kahtlast kuiva köha. 

Kui nüüd tõde selguks, siis kas sellist tõde ma tahtsingi? Et kes selle koroova Eestisse ikka sisse tõi? Mitte et ma Hiinas oleks käinud...

Oeh, küll ikka ajad muutuvad. Vanasti oli nii, et ärkasid üles ja kui kuskil midagi valutas... jeee! valutab, järelikult elan. Ja võin päeva alustada.

Nüüd on nii, et ärkan hommikul üles, midagi kuskil valutab.... appike! valutab, järelikult isolatsioon, karantiin, perearst, koroonatest.

Ja mis täna hommikul, ma panniga toimetamise juures alati nuusutan... pannilabidat. Milline vastupandamatult nauditav kadaka lõhn!

Aga täna... peaaegu et mitte mingit lõhna! Appike, kuhu mu lõhnataju on kadunud!

Väikest lohutust siiski pakkus lõhnaküünal, mille olin tunnike varem aknale põlema pannud...

....

Lähedastele ja lähikontaktsetele lohutuseks... asi on siiski kontrolli all ;) 

Aga kui vaktsiini pakutakse, ma kindlasti lasen ennast vaktsineerida. 

Kaasa juba eile pakkus. Et kui talle pakutakse, siis mina võin minna. Ilmselgelt pakutakse talle enne kui minule.

Tema pakkumist ei julge ma siiski vastu võtta. Muidu on nii, kui proua Pr....  et rahvas paneb pahaks ja kukub mõnitama. Pannakse häbiposti, loobitakse sõnnikuga, tänitatakse, ilgutakse ja parastatakse.

Lõpuks pean avalikkuse ees veel vabandama ka hakkama.

12.01.21

...

7 kommentaari:

konn, lendav konn ütles ...

Mulle on su varasemate reibaste postituste põhjal jäänud mulje, et oled siuke kõbus keskealine, a sa oled siis ju puhta aige inime!
Ravida, ravida, ravida - igatahes!:)

tegelinski ütles ...

Mis kõbus keskealine... ma lõbus vanemaealine...

konn, lendav konn ütles ...

Ma oma vanemale tütrele ütlesin just ükspäe telefonis tervituseks, et hällõu, keskealine tütar. Tal silm ka ei pilkund, kui seletasin, et noorus on aastani kolmknd viis, edasi keskiga kuni kuusknd viis ja edasi...noh, siis ei ole enam midagi!
Seega - oled-oled keskealine:)

Mummo ütles ...

Egas jah praegusel ajal iga köhatus ja nohupiisk tekitab paanikat. Ja kui siis veel peavalu ka juhtub olema ja no kraadiklaasi peitsin igaks juhuks nii ära, et üles ei leia. Ja samamoodi igal hommikul nuusutan pannilabidat või küüslauku või sibulat.

Muuseas, kangekaelsust põen ka. Juba sünnist saati vist. Vähemalt niikaua kui ennast mäletan. Mõnikord suuremal, mõnikord vähemal määral. See tekitab kohati teistele peavalu ja mõnikord takkajärgi endale ka kui leian, et vale koha peal oli see kangekaelsus. :P

tegelinski ütles ...

Oh jaa, kraadimine ju ka veel! See jäi laulu sisse panemata :P
Aga kangekaelsuse kaasnähud on tuttavad ;)

helle ütles ...

Ma tunnen siin ennast ära. Olen samuti iga väiksemagi häda puhul närvi läinud. Ja kradeerin ka ennast vähemalt üle päeva. Aga objektiivselt võttes, pole ma nii terve ühelgi aastal olnud. Ei ühtki tõsist külmetushaigust! Nüüd vist sõnasin küll ära. Sülitan 3x, kui see enam aitab.
Aga üks tõsine häda on mul küll ja sellele pole õiget rohtu: kehv uni või isegi unetus.

tegelinski ütles ...

Ehk siiski on unetuse vastu kuskil mõni sobiv nipp, vaja vaid see õige üle leida?