Teisipäev, 28. juuli 2020

Elust enesest

...
Maasikaid on jube tüütu korjata, järjest mitu tuttavat on öelnud, et neil pole selleks kannatust.
Mina korjan hea meelega, rekord on küll aastate tagune, siis korjasin 5 liitrit.

Metsmaasikaid.

Mul oli oma nõks, 5liitrine kann oli küll kaasas, aga korjasin liitrise kruusi sisse ja siis kallasin kannu.
Asi see 5 kruusitäit korjata!

Nüüd on mul uus nõks. Kruus on endiselt liitrine.
Nüüd ma loen maasikaid.
100.
100.
100.
Asi see sada marja korjata!
Et läheb segamini? Ei ta lähe, mul selleks ka oma nõks, aga ega siis kõik tarkus ei ole jagamiseks ;)
Seda ma ka ei ütle, mitu sadat liitri sisse mahub ;)


Ma olen sel suvel kaks korda liitri maasikaid korjanud.
Nüüd peaks mustikatele pühenduma.

...
Kahtlustan, et mu tolmuimeja on meessoost, sest iga kord, kui oma pika seeliku selga olen jätnud, kukub ta, nii kui veidigi võimalus avaneb, seda mult seljast rebima.

Ma enamasti ennetan, võtan ise juba enne ära.

...
Särgiga oli aga selline lugu, et hakkas lagunema. Mõtlesin, et viskan kaltsukotti, aga siis hakkas kahju. Selline kena särk ja aastaid (kui mitte aastakümneid) mind truult teeninud.
Et panen sangad külge ja teen poekotiks.
Lõpuks läks korralikuks nikerdamiseks, sest veniv materjal, kuidas sa sellega piimapakke jm tassid. Laguneb laiali.
Panin siis voodri ka ja tegin pikad tugevad sangad. Et saaks õlal kanda.


Korra juba poes käidud, päris hästi sobis.

... 
Millal teile viimati sünnipäeva õnnesoov ehtsa ümbriku sees postkasti jõudis?
Viimasel sünnipäeval?

Millal ise viimati kaardi kirjutasid, ümbrikusse panid, ja siis posti teel saatsid?


Kas sulle on kunagi tulnud postkasti õnnesoovikaart, raha vahel?

Hea tuttav rääkis loo, kuidas üks vanaema lapselapsele sünnipäevaks saatis.
Kaardi ja kaks viieeurost.
Oli küll vale aadressi peale pannud, aga ikka sai kätte.

Sünnipäevalaps. Lapselaps. Täiskasvanud mees tegelikult.

Alles hiljuti.
Koroonaajal.

...
Tahtsin Tallinnas kirja posti panna, aga unustasin. Tulingi koju tagasi, kiri kotis. Õnneks pole lähim postkast ka teab-mis-kaugel, nii umbes 8 km ehk.

Tuli siis sõit ette võtta.

See oli mingi neljapäev, mõned nädalad tagasi.
Postkastil oli peal info: tühjendamine neljapäeviti kell 9.00
Nojaa, veidi hiljaks jäin, kell oli juba kolme ringis.
Tuli veel 8 km edasi sõita. Seal tühjendati viis korda nädalas, reede hommikul ka.

Õnneks koju tuuakse posti tihedamini. Mul enam päevalehte ei tule, aga kontrollimas käin küll.
Äkki keegi kirjutab! Või tuleb ajakiri. Või kohalik vallaleht. Mõni arve, reklaam... mis iganes.

Ise kirjutasin ka mitu kirja ja saatsin igasse ilmakaarde. Postitasin kohalikus pealinnas nädal tagasi.
Esmaspäeva õhtul said teele saadetud, kahe päevaga olid kolm kirja kohal.
Tartumaal ja Tallinnas ja Saaremaal.
Ei saa nuriseda, päris kiiresti.

Usun, et kiri Rootsi on ka kohal, ainult adressaat ise on veel koju jõudmata.
...

3 kommentaari:

konn, lendav konn ütles ...

Kurjade silmadega kott:)
Kui sul siuke särk seljas oli, polnud muretki, et keegi allapoole kiikaks, et millise pikkusega kleit siis seekord...
No ehk isane tolmuimeja oli nii julge:P

helle ütles ...

Metsmaasikate korjamise nipp on nii keeruline, et ei püüakski järgida, isegi kui maasikaid oleks:) Me käisime eile tütrega vaarikaid korjamas ühes vanas istanduses. Kumbki korjas 2 kilo. Juba külmkappi ka pandud. Sel aastal on mul küll korilusega hästi. Marju enam kuhugi panna pole.
Postmark maksab nüüd 90 senti. Mitte et seda raha nüüd kusagilt ei leiaks, aga kole röövimine ikka. Pluss siis veel ümbrik ja postkaart. Ma jõuluks saadan välismaale, kuni on, kellele saata.

tegelinski ütles ...

Kusjuures, hunte oli särgil isegi kaks, seega olin eest ja takka turvatud.
Aga kirja kirjutamisega on nii, et onu mul korra või paar kuu jooksul saadab lühikese kirja ja peotäie prinditud materjali silmaringi avardamiseks. Tavaliselt vastan meili teel, seekord saatsin kirja ja sünnipäeva kaardi. Sain tänusõnad, et nii on palju nauditavam kirja saada.
Ja sõbranna on mul kirjavahetuses lapselapsega.
Ise ma ka üritan oma roostes kirjakirjutamisharjumust ellu äratada.
Markidega on nii, et kui hinnatõusust kuulsin, läksin sidesse lisa ostma, arvasin, et kümnesendisest margist juurde piisab, aga anti 10+10+5. Päris korralik hinnatõusu protsent!
Kusjuures, kiirkirja saatmine maksab 1.50. Järgmine kord teen katse, kui kiire on kiirkiri!
Maasikaid saab ainult läbi meelelahutuse korjata, muidu on tõesti väga tüütu! Vaarikateni pole ma veel jõudnud. Aga maasikad on kõik juba söödud!