Leidsin laheda koolituse.
Näputöö.
Just see, mida hetkel vaja.
Mõtted näppudele suunata.
Kodus hakkab tekk juba valmis saama, peabki midagi uut näppu võtma.
Jupike tekki, nii umbes viieümnendik.
Aga koolitus oli pealinnas.
Ma siis nautisin tasuta transpordi võlusid.
Bussisõitu.
Rongis tuli pilet osta, ok, soodukas, aga ikkagi.
Kusjuures, seekord küsiti paberit näha... et tõesta ära, miks odavamalt tahad.
Mis mul selle vastu võiks olla!
Selline noor inimene, nagu ma välja paistan ;)
Meenutuseks 20 aastat tagasi, kui Avatud Ülikoolis õppisin.
Näitasin õpilaspiletit ja tahtsin ka soodukat saada.
Bussijuht vaatas mulle kahtlustavalt otsa, ja arvas, et annab pigem pensionäri sooduspileti.
No mis mul selle vastu võiks olla!
Peaasi, et soodukas!
Aga jah, see kummaline maja. Jõudsin koolituskohta veidi varem, sain seal allkorrusel imelist käsitööd imetleda.
Koolitus toimus terve pika trepi võrra kõrgemal.
Kohapeal anti infot, et allkorruse uks suletakse varem, välja peab minema teisest uksest, mis korrus kõrgemal.
Kolmandal korrusel siis.
Kujutasin ette, kuidas mööda tuletõrje redelit alla ronima hakkame... jumal tänatud, et seelikuga ei tulnud.
Redeliga ehk saab hakkama.
Koolitus oli mõnus, lausa kahju, et seda Allikamaja varem pole avastanud.
No ja siis sai läbi ja äreminekuaeg käes. Eks ma natuke põnevil olin.
Päris pikad trepid kolmandale korrusele, no mis see redel siis veel on!
Ülevalt alla!
Polnud seal mingit redelit.
Lükkasin välisukse lahti... ja astusin tänavale.
Kummaline maja! Tänavalt saab otse kolmandale korrusele.
Nojah, tuleb tõde tunnistada, et Pikk jalg ulatubki kõrgemale kui Lühike jalg.
Eks neid pikajalgseid ole elus enne ka nähtud.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar