...
Varsti algab uus aasta uuesti.
31. jaanuaril.
Hobuse aasta.
Mõne jutu järgi Puu Hobuse aasta, mõni räägib Sinisest Puuhobusest või siis hoopis Rohelisest või Sinirohelisest Hobusest.
Minul on hobustega oma suhe.
Mina, kes ma hobuse aastal sündinud.
Kuna uuel aastal võiks olla antud mõni lubadus, siis olgu peale, mõtlesin välja.
1. Ostan kindlasti vähemalt ühe paki Hobuse aasta teed.
2. Teen vähemalt ühe sõidu hobusega... aga kindlasti mitte ratsa. K rääkis, et saab ka reega, ja lume puudumisel isegi vankriga.
Võimalusel võtan mõne mudilase sõidule kaasa.
Vankriga sobib mulle kõige paremini, kui ma alles laps olin, saadeti mind naaberkülla hobust laenama. Peremees rakendas hobuse vankri ette ja mina logistasin siis tasakesi kodutallu tagasi.
Kui vanaisa tahtis kartuleid mullata.
Vagusid sisse/lahti ajada.
Metsast puid ära tuua.
Mõnikord sain ratsutada, siis kui Metsavahi juures piimal käisin.
Reesõitu on ka tehtud, olid ajad, kus jõulude või aastavahetuse paiku naabritega läbi talvise metsa, hobusel kelladki kaelas, lõbusõitu tegime.
Viimasel ajal on suhe kaugeks jäänud. Mõni hobune okastraadi taga, mõni lausa latris kinni.
Aga kunagi olin ma Liivimaa parim ratsutaja...
.....
...
9 kommentaari:
Kuigi Sind isiklikult ei tunne on Su blogi koos imevahvate piltide ja mälestustega andnud võimaluse Sind tundma õppida. Just sellist blogi ma tahan lugeda ja vaadata. Aitäh!
Head uut blogimise aastat! Ja õnne töös ning isiklikus elus :D
(Muuseas, mu parim branne on samuti hobuse aastal sündinud :P)
Mu vanaisa oli noorena tallimees ja nii mäletan ma lapsepõlvest tema lemmikhobust, nimega Aidu :)
Ilusat aastat, lubaduste täitumist ja kauneid pilte!
Tasahilju poeb rahutu soov hinge - prooviks veel seda va hobusepidamist...
Aitäh, Emmeliina!
Kohtumisteni uuel aastal uue hooga, kas siis sinu juures või minu juures ;)
...
Aga hobusepidamine, see on küll midagi sellist, mida mina ei oska unistadagi. Või tallimehe amet. Minu meelest on just hobune see loom, kelle kohta tahaks öelda - suur sõber.
Pereliige.
Mitte ainult sellepärast, et ta nii suur on. Temaga seotud mälestused on seotud ikka mingite ühiste ettevõtmistega, koer on rohkem nagu iluasi, kass niisama mõnus nurrumootor ja stressimaandaja.
Kui koduloomadest rääkida.
Aga neid, kes hobustega tegelevad, neid ma imetlen.
Tegelikult oli mul kolmas lubadus ka kirja pandud - et loen veelkord läbi raamatu "Hobulausuja"... aga siis tõmbasin maha, ega liiga palju ka või lubada :) Film vist on ka olemas, pigem peaks andma lubaduse, et leian võimaluse see ära vaadata.
Kes teab...
ohjah
Filmi isegi leidsin, aga peaks vist ikka raamatust alustama...
http://www.youtube.com/watch?v=BD63jirHcMw
Huvitav lähenemine. Hobune. Ma olen ka, minu aasta.
Ja obused mulle irmsasti meeldivad.
Ilusat uut Sulle!
Kaunist hobuaastat!
Olen lugenud "Hobulausuja" raamatut ja vaadanud filmi. Mõlemad on väga head.
Hobused on võrratud!
Aga alumine pilt tuletas meelde hoopis laupäeval lasnamäe Rimi koridoris nähtud uut atraktsiooni - lapsed ratsutasid seal taoliste loomadega reaalselt ringi (rattad olid all ja jalapaarid liikusid kokku-lahku vedades neid sebrasid ja ponisid jms edasi). Oleks kohe ise ka uuesti laps tahtnud olla!
Kõik tagasi hobuselainele... kes kus mida leiab :) Varsti, varsti ongi algus käes ;)
Postita kommentaar