...See oli ikka tõeliselt jube unenägu.
Minu köögis aknalaua peal oli mikrolaineahi (mida mul majapidamises tegelikult kunagi isegi olnud ei ole). Kaotasin tasakaalu ja toetusin vastu ahju. Ja siis see algas. Mingi sõnuseletamatult väljakannatamatu heli ja sinine valgus hakkas ahjust välja voogama. Kukkusin juhtmeid kraapima, kõik läheduses olevad pistikupesad tegin tühjaks. Aga juba tehes teadsin, et see on mõttetu, et see ahi ei olegi elektrivõrgus.
Tundsin, kuidas kõik see, mis mul pealuust seespool, hakkab paisuma. Surve pea sees oli kohutav. Kisasin ja tormasin tuppa. Kaasa naeris ainult, aga pakkus siiski, et võib appi tulla ahju välja viskama. Aga ma ei suutnud enam, jooksin õue. Hetkeks oli tunne, et hakkas parem, aga siis jõudis see heli mulle järele ja puges jälle pähe. Teadsin, et see on lõpp, et ükski peakolu sellist survet välja ei kannata.
Siis ma ärkasin... mõne hetkega oli pea normaalses olekus tagasi. Aga seda taastumist tundsin ma juba ärkvel olles.
...
Ärkamine oli natuke aega tagasi. Ja siis tulen ma arvutit kinni panema ja loen blogipostitust - Õudusunenäod võivad olla Parkinsoni tõve esimeseks märgiks.
See teeb mind murelikuks.
Kuigi... ega ma neid õudukat just sageli ei näe. Kui järele mõelda, siis varem polegi nagu näinud.
Ega ma üldse und eriti sageli ei näe.
Või siis lihtsalt ei mäleta.
Muidugi võib kõige taga olla see kole nohu, mis hingamise kinni ja kõrvad kohisema paneb.
Jätkuvalt tõbine mina. Köhas ja nohus.
Kolmas klaas sooja teed on juba alla kallatud.
...
Minu köögis aknalaua peal oli mikrolaineahi (mida mul majapidamises tegelikult kunagi isegi olnud ei ole). Kaotasin tasakaalu ja toetusin vastu ahju. Ja siis see algas. Mingi sõnuseletamatult väljakannatamatu heli ja sinine valgus hakkas ahjust välja voogama. Kukkusin juhtmeid kraapima, kõik läheduses olevad pistikupesad tegin tühjaks. Aga juba tehes teadsin, et see on mõttetu, et see ahi ei olegi elektrivõrgus.
Tundsin, kuidas kõik see, mis mul pealuust seespool, hakkab paisuma. Surve pea sees oli kohutav. Kisasin ja tormasin tuppa. Kaasa naeris ainult, aga pakkus siiski, et võib appi tulla ahju välja viskama. Aga ma ei suutnud enam, jooksin õue. Hetkeks oli tunne, et hakkas parem, aga siis jõudis see heli mulle järele ja puges jälle pähe. Teadsin, et see on lõpp, et ükski peakolu sellist survet välja ei kannata.
Siis ma ärkasin... mõne hetkega oli pea normaalses olekus tagasi. Aga seda taastumist tundsin ma juba ärkvel olles.
...
Ärkamine oli natuke aega tagasi. Ja siis tulen ma arvutit kinni panema ja loen blogipostitust - Õudusunenäod võivad olla Parkinsoni tõve esimeseks märgiks.
See teeb mind murelikuks.
Kuigi... ega ma neid õudukat just sageli ei näe. Kui järele mõelda, siis varem polegi nagu näinud.
Ega ma üldse und eriti sageli ei näe.
Või siis lihtsalt ei mäleta.
Muidugi võib kõige taga olla see kole nohu, mis hingamise kinni ja kõrvad kohisema paneb.
Jätkuvalt tõbine mina. Köhas ja nohus.
Kolmas klaas sooja teed on juba alla kallatud.
...
5 kommentaari:
Lohuta end sellega, et ilmselt ongi see nohuga seotud. Ise sama asjaga puutusin kokku - samuti tavaliselt und ei näe või ei mäleta, aga viimastel öödel mingi seletamatu jama peale üles ärganud, üleni märg (samuti vaevlen korraliku nohu ja köha käes :( ).
Nohu puhul on hea saialillesalvi ninasse määrida,võtab kohe nats kergemaks.
Ravin end käesolevate vahenditega - nuusutan küüslauku. Juba hakkab mõistus jälle tööle ja õhk käib torudest läbi :P
kui sa veel selliseid pilte üles paned, siis unenäod jätkuvad :D
kasutan enda kõige hullema haiguse, nohu ravimiseks, õieti ennetamiseks, Carmolist (munkade iidne ravim)nii seest kui välispidiselt.
aga küüslauk ikka parim.
Paranemist!
Tegelikult on mul nohu haruldaselt harva, et kui ta siis on, tuleb teda nautida. No et saab lurinal tõmmata ja parinal nuusata :P
Aga sedapuhku on asi kontrolli alt täitsa väljas. Homme lähen tööle, küüslauk leukoplaastriga nina alla tõmmatud :D
Postita kommentaar