Tahad minna Tallinna?

 ...

Kui lihtne see on... minna ühistranspordiga Tallinna.

Või siis mitte.

I osa

Ütleme et kolmapäevaks on plaani võetud. Või neljapäeval lausa vajadus.

Vanast harjumusest esimene mõte, et rongiga Aegviidust. 

Kohe vaatame võimalused üle. 

Pakkumine on, et jalgrattaga Aegviitu. Vähem kui 15 km ja ajakulu 40 minutit, vihma lubab ka; samas vaba valik, mis kell ja millise rongiga edasi  lähed. Ma olen korra isegi sõitnud, nii umbes 11 aastat tagasi. Siis kui jalgratastega edasi Ahvenamaale liikusime.  Kui nüüd täpsemalt meenutada... kaasa siiski viis mind tookord koos rattaga sadamasse, ma pärast hoopis koju tagasi tulin, rong + jalgratas. Aga naabrite poiss (60+) Tallinnast kasutab seda võimalust mitu korda kuus. 

No ja oma laps tuli paar suve tagasi rattaga linnast maale. Asi see sõita, kilomeetreid ehk 60 ringis 😉 Tagasi läks ringiga:  jalgratas + rong. 

Rong + jalgratas oli võimalus juba minu lapsepõlves maale vanaema juurde tulla, aga siis oli veidi lihtsam. Tallinn - Tapa rongiga sai Jänedale, 7 km on täiesti kõnnitav, eriti kui keegi rattaga rongi vastu tuleb ja pakke käeotsas vedama ei pea. Nii et ratas oli sel juhul pigem vajalik kohvri transportimiseks. 

Ratas Tallinnas ei käinud, pigem saatis või oli rongi vastas.

Kuskil 1950ndate keskel, vanaisa oma kahe pojaga. Ei tea, kas kolmas tegi pilti.

Muidugi tuleb mulle meelde 90ndate lõpp, kui poja tuli rongiga Tallinnast ja lootis hääletamisega kodule lähemale saada. Aga aeg oli hiline ja üksik noor kutt ehk ka mitte autojuhtide esimene valik. Mobiili tal ei olnud, nii ta astus, selle talve vist kõige külmemal hilisõhtul. Mul on veel praegu valus sellele mõelda. 

Ise olen neid kilomeetreid kunagi ka jala astunud, juhtus isegi, et paljajalu.  Kingad äkki pigistasid? Osa maast oli kruusatee, ju avaldas muljet, et seni mäletan. Aga valus mõelda ei ole ;) 

Selle pika heietamise tulemuseks on asi selge: jalgrattaga ma seiklema ei lähe! Ja jalgsi ka mitte.

Aga Tallinna minna tahaks küll.

Homme vaatan võimalust buss + rong. Selles mõttes, et ma ei tea sõiduplaanide hetkeseisu.

...

* Hommikul lugesin noore Terrase juttu ühistranspordist. 

* jalgratasetaga Ahvenamaal.

...

Minu tänane lemmik

 ... 

Su nägu kõlab tuttavalt... selline armas pühapäevane ajaviide. Kuulan neid kohtunikke, ma küll ei saa aru, mille järgi nad oma lemmiku välja valivad, kerge töö see ei ole. Ja siis veel hinnangute andmine. Tundub, et vähemalt Inga oli kodutöö ära teinud - mitte kasutada sõnu mega, super, absoluutselt. Et siis lõpuks anda hinnang absoluutselt super mega :)

See oli nüüd sissejuhatus. Ma vaatasin saadet, kuulasin tuttavaid ja vähem tuttavaid laule ning seejärel kohtunike hinnanguid: sürreaalne, uskumatu, täiuslik, sensatsiooniline, täpne, väga naljakas, valus jne Küllap see nii oligi. Ainult et kui ma nüüd takkajärgi vaatan esinejaid diivanil, ega mul küll kohe kõik näod tuttavad ei tundu ja isegi kui nimed ette antud, pole ma sugugi kindel, et oskan nägudega kokku viia. 

Mis ei kahanda saate vaadatavust. Aga-aga, minu lemmikut seal diivanil saate lõpus ei istunud.

Maksimumpunktid lähevad täna hoopis saatevälisele esinejale.

Mega-super-täpne ja täiuslik!

Hea ümberkehastuja suvises rollis ;)

17.08.2025

...

Oh mis mõnus!

 ...

Ajast, kui ma veel tööl käisin, on meeles igaõhtune magama minek. Voodisse teki alla ja siis selline mõnus sirutus, millega kaasneb ohe: "Oh kui mõnus!". No ja kui ma töölt koju jäin, nihkus protseduur hommikusse. Ärkad üles, kuhugi pole kiiret, sirutad ja ohkad: "Oh kui mõnus!".

Kuidas praegu? No praegu on nii, et Oh kui mõnus! hommikul ja Oh kui mõnus! õhtul 😀 Ööd kipuvad küll sellised kehvapoolsed olema. Vähemasti mu peen käekell arvab nii. Kord vingub, et lähen hilja magama, siis jälle, et 3 korda olen ärganud. See viimane ongi natuke häiriv. Käid vetsus ära, ja hakkad und ootama. Mõnikord tuleb kähku, teinekord kulub rohkem aega.

Aga nüüd ma katsetan seda uut, tõhusat ja looduslikku unehäkki... misiganes see peaks tähendama. Õpetuse järgi väga lihtne: aseta taldrikule paar sidruniviilu, raputa soola peale ja aseta taldrik ööseks kuskile ligilähedale. Sidrunil on eriline rahustav toime, samas mõjub ta ka hingamisteedele turgutavalt. Tugevdab immunsüsteemi ja toetab vaimset tervist.

Igatahes, kui mitte muud, siis mõnus lõhn peaks küll kaasnema

Soolast pole vaja rääkidagi, kes siis soola kasulikkust ei tea... kui sa just teda liiga palju sisse ei söö. Soolasaunad ja jalavannid.

Kell ütleb, et aeg on hiline. Ega pole nüüd muud kui sool ja sidrun voodi kõrvale ja magama.

Ma veel teki all pole, aga juba igatsen! 

No Oh mis mõnus!, kui lõpuks sinna jõuad ;) 

...

Roosiline elu

 ... 

#lilleilu

Täna siis rooside eri. Alustaks meie maja kõige olulisemast Roosist. Tuttavatele ammu tuttav, näidatud ja nähtud.

18.04.2025

...

Aga kui lilledest rääkida, siis järgmine tubane lill aknalaual laiutamas on kevadine potiroos, mis oma õitsemist kuni tänaseni on suutnud venitada. Ma isegi ei suuda meenutada, oli ta vahepeal pausil või mitte, igatahes oli selline pisike nunnu, kui 21. märtsil meile tuli... kuni ühel hetkel hakkas pikemaks venima ja järjest uusi pungi kasvatama. Õitses terve suve ja saavutas märkamisvääriva kõrguse.

29.10.2025

Hetkel on tunne, et nüüd on viimased õied, pildil veel viimane pung peidus ka. Ehk läheb nüüd puhkusele.

...

Augusti lõpp oli ka roosiline.

30.08.2025

...

Ühest roosist tahan veel rääkida. See see kõige vanem, aastast 1974. Kaart tuli Rootsist, vanaisa 70ndaks sünnipäevaks. Leidsin sahtlit koristades, ja kuidagi puudutas. 

Nii et võtsin ja panin raami sisse.

Vahemaa 51 aastat peaaegu olematu.

...

Lõppu sobitaks ka ühe luuletuse.

Lähen katki üle silla

katki katki.

Vesiroosid suus

roosid suus.

(Vahur Laiapea) 

22.08.2025

...

* Roosi 14 aastat tagasi

** kaart Liidi-tädilt

...

SÕNAjalad ja maaKEEL

 ...

Lihtsustatult võtaksid SÕNA ja KEEL kokku raamatuaasta mõtte. No näiteks Eesti Raamatu Aasta 2025.

Aga teema on teine.

#külalisesineja

Tegelikult on mul siin täna Ireeni kaks auhinnalist tööd* "Eesti Looduse" fotovõistluselt. 

SÕNAjalgade keerises... sõnad jalgadele tõusnud, tuttav õis pärlina SÕNAjalgade vahel. 

Nii lihtne see ongi. Mis sest, et pole oma, õis lihtsalt omaks võetud.

...

Ja maaKEEL ka.

Üsna eriline... kui seentest* rääkida.

Hästi märgatud... kui Ireeni piltidest rääkida.

* Parimate tööde galerii.

* Maakeel (Geoglossum) on kottseente sugukond (Vikipeedia)

...

Ps

Et kõik asjad on omavahel seotud, saab jutuga tagasi sõnade ja keele juurde jõuda, ja sealt edasi  raamatuteni. Miks ka mitte Mikk Sarve "Sõna jõud"...

või luuleraamat "Kas siis selle maa keel..."

Sõnal on jõud ja keelel tugevust. Maakeel hakkab küll tagasihoidlikult taanduma. 

Tuleb raamat võtta ja meelde tuletada.

...

9111 küünalt

 ...

Kalmistuportaal* andis hingedepäeval võimaluse süüdata virtuaalne küünal lähedase haual. Täna vaatasin, kokku oli süüdatud 9111 küünalt. 

Lehel juures info: kohtume taas aastal 2026. 

Mina tegin kalmistute-tiiru nädalajagu varem, seepärast pühapäeval mõtlesingi, et katsetan. 

Päris lihtne oli. Süütasin küünla ema-isa ja vanaema-vanaisa haual. 

Kolmas küünal* oli veel... aga sellest hiljem.

Täna mõtlesin, et oleks olnud tore küünalt valida, ja siis pärast näha pildil kõiki küünlaid, mis hauale kogunenud. Mõlemad hauad olid saanud kaks küünalt juurde.

Ja kui ma oleks valida saanud, siis kolmas küünal oleks olnud see. 

Nüüd läks nii... lihtsalt virtuaalküünal. Ja seal haual Simuna kalmistul ei olnud mina esimene.

Meie suhtlemine Liinaga oli ka virtuaalne. Viimane vestlus Messingeris oli 17. juunil. Liina saatis mulle lingi, kus Klassikaraadios on 12-minutine saatelõik* "Ohh, sa vana! Taaskasutusmood Rakveres". Seda ta teadis, et minu teema ka.

Peame aga blogi edasi, vihma jälle sajab... nii ta ütles.

...

Kalmistuportaal ...

* Saatelõik ... täitsa olemas. Liina jutt ka.

...

Viimane õis

 ...

Jätk sõgedate tubaste lillede lugudele.

Kusjuures, "Kõks mu lill (lilleke)" on nüüd lauluks tehtud, esmaspäeval Ringvaates lasti ka rahvale.

Mina ei laula, ma nüüd räägin lilledest edasi. Kõks, mu lill, sedapuhku gerbera.

Kõigepealt peaks minema ajas tagasi hästi kaugesse minevikku. Nõuka-ajal polnud gerbera eriti levinud lill, aga sel ammusel ajal olid gerberad valdav osa mu pruudikimbust. Juba siis olid nad mu lemmikud.

Sünnipäeval ja pulma-aastapäeval on kaasa mind gerberatega ikka meeles pidanud.

veebruar 2025

august 2025

Gerberate kohta on öeldud*: gerberad sümboliseerivad õrnust, puhtust, rõõmu. Sobivad suurepäraselt nii naistele kui meestele.

Ma nüüd räägingi lillest, mis märtsi lõpus kaasale kingiti. 

Potigerbera. 

Õitses rõõmsasti ära oma õied, edasi laiutas niisama lopsakate lehtedega. Kuu või paar seda õiteilu oli, siis tuli pikem paus... kuni äkki juulis läks lill uuele ringile. 

Iga mõne päeva takka tuli kuskilt sügavusest välja priske karvane pung. Vanad õied pudisesid ja uued pakkusid silmailus.

Gerbera juulis...

... septembris

... oktoobris.

Igal pildil uued õied.

Aga eile pildistasin seda kõige viimast.

03.11.2025

Tundub, et juurde enam ei tule. 

Oli neli kuud järjest uute õitega eputamist... kas ta tõesti ei pane tähele, et suvi on juba ammu läbi?

* Gerberad... pikem lugu.

..