Fotojaht: kunstiline

...
Kunstikauge kodanikuna pildistasin millalgi eelmisel päeval tühjaks joodud kohvitassi sisemaailma.

Päris kunstipärane mu meelest :)
...
ps Muusikakauge olen ka. Hääle andsin tollele Prantsuse noorele tenorile. Aga sellest jäi talle ilmselgelt väheks.
...
Teiste pilte kunstist.
...

Muuseumiöö

...

Ise ma ei viitsi öösel muuseumi minna. Vanainimese asi, kodus koti peal hea olla küll.
Aga ma kindlasti läheks, kui muuseum lähemal ja mõni väike pudinas kaasa võtta oleks. Selline, kes oskab vaadata ja rõõmustada.
Kui ma oma poisid kunagi Kuressaare linnusesse viisin - erinevatel aegadel - oli see päris põnev kogemus. Ma ise poleks eluilmaski viitsinud nii kaua ja põhjalikult kõike seda ajaloolist uurida. Aga neil oli huvitav.

Tüdrukutega puudus mul kogemus.
Muuseumis koolitüdrukute tüdinenud nägusid vaadates, siis mõtlesin küll, et pigem mitte.
Tüdrukud tuleks vist kuhugi mujale viia.
Kus neile huvitav on.

Aga ma tean ka tüdrukuid, kellele on põnev. Üks nelja lapse ema ütles, kuidas ta eelmisel muuseumiööl oma pere auto peale pani ja ümbruskonna ajaloolised tornid läbi käis. Palju küll ühe õhtuga ette ei võta, aga küllap nad sel aastal taas ratastel on.

Väikese sõbraga oleme ka käinud. Mitte küll öisel ajal, lihtsalt siis, kui koosolemise aeg on. Torne, muuseume ja kirikuid oleme avastamas käinud Tallinnas ja kaugemalgi.


Praegu ta veel tahab minuga tulla.
Peaasi, et ma selle õige momendi ära taban. Kui ta enam ei taha. Kui ta juba liiga suureks on saanud.

Ehk on siis järgmised juba valmis tulema. Maailmaavastamisreisidele.

Paadipõgenike paat

Aga väikese sõbraga läheme kindlasti lähitulevikus Paide vallitorni. Ise sattusin sinna üsna juhuslikult ja olen väga rõõmus pakutud võimaluse üle.
Ja kohe tuli tahtmine kogemust jagada.
Eks ikka sellega, kes rüütleid fännab...

Pilt on joonistatud pea 3 aastat tagasi, kui väike sõber oli alles 8 aastane.

...

Ukraadino....

......
Minu viimane postitus on "pihta pandud".
Koos oluliste kommentaaridega.

Nii ma nüüd ei teagi, mida ette võtta, kui nad jälle tulevad.
Minu majas peremehetsema hakkavad.

Ja kellele neid tarvis oli, aru ma ei saa.
Neid minu sipelgaid.

Ok, kui ikka vaja, võtku siis pealegi. Ma võin juurde ka anda. Kasvõi terve pesatäie, koos ema ja poegadega. Meil siin kõik metsaalused neid täis.

Aga siis tahaks enda oma tagasi...
...

On alles elu...

...
...

Minu kodu on minu kindlus.

Nii ma arvasin.

Aga kui ma paar päeva tagasi töölt koju tulin, ootas mind ees üllatus. Ja mitte just meeldiv.
Minu kindlus oli vallutatud. Mustmiljon kõlab ilmselgelt liialdamisena, aga selline tunne oli küll. Mustas igatahes. Mustadest sipelgatest.
Terve aknaalune põrandaserv kubises nendest.

Midagi nad pidid leidma. Kolm tilka... apelsinimahla? Kohvi?
Kommipaberi?
Ei saa olla, et heast peast, tulevad ja hakkavad elama. Põrandavaiba serva alla kodu looma.

Ma ei olnud selleks ette valmistatud.

Et ma pean tuba jagama.

Väikese sõbra ema tegelikult hoiatas mind juba pühapäeval. Tema on nagu sipelgate indikaator, kui ära läks, siis luges ette. Kus nägi ja mitu tükki oli.
Õnneks oli siin-seal ühekaupa, ma ei usu, et ta oluliselt rohkem oleks välja kannatanud. Mustmiljonit nähes oleks igatahes kohe pagenud.
Meil oleks emadepäeva tort ka söömata jäänud.

Mina ei saanud põgeneda, minu kindlus, mina pidin võitlema. Õnneks on mul juba väljaõpe ja lahinguline karastatus eelmisest suvest suvilas.
Otsisin köögikapist paki kaneelipulbrit ja raputasin. Kohe südamest, mitu supilusikatäit.

Mõjus nagu tossupomm, ma arvan. Laipu maha ei jäänud, aga sipelgaid ka mitte.

Pulber... selle võiks vist nüüd juba ära koristada, enne kui hakkab ei tea keda oma meeldiva aroomiga ligi meelitama.
...
Fotol olev sipelgas rünnakrühma ei kuulunud.
...

Ema, vanaema, vanavanaema

...
Täna on emadepäev.

Foto minu laste vanaemast, kaks aastat tagasi, tema 85ndal sünnipäeval.
3 poja ema,
4 poisi vanaema,
2 poisi ja 5 tüdruku vanavanaema.


Eile käisime teda haiglas vaatamas. Istus ja vaatas televiisorit. Ütlesin, et läheme palatisse.
Lubas lahkelt, et minge, minge.
Aga sina ise?
Ei, ma praegu ei tule...
Pärast tundis ikka ära ka.

Aeg paneb asjad paika.
Mõnele on rohkem antud, teisele vähem.

Minu ema oli 63, kui suri.
Sellel pildil on ta 26 aastane.

...

Aeg antud...

...

Ajal on oskus end kameelionina muuta.

Head ajad ja halvad ajad. Väga head ja väga halvad.
Kiired ajad. Nii kiired, et ajale võid jalgu jääda.

Aeg tormab ja aeg venib.

Aeg võib seisma jääda. Mu lauakalender näitab märtsi, kalender köögis on aprilli peatuma jäänud. Ja eile jäi seisma suur seinakell, lihtsalt olin ta unustanud õigel ajal üles keerata.
Aeg läheb nii ruttu, ei märkagi, et viimane aeg keerata. Lehte kalendris. Võtit kellas.

Aega antakse.
Aeg antud elada, aeg antud surra.
Mõnele antakse rohkem, mõnele vähem.

Emadepäeval süütan küünla.
Emale.

Vanaemadele.
...

Olen tänulik neile noortele emadele, kes mind 4kordseks vanaemaks on teinud.

Maibritt sai täna 2 aastaseks.

...
8. mail, emadepäeval.
...

Volber ja volberdajad

...Lennud tehtud, suguõed üle vaadatud, luud kojanurka järgmist volbrit ootamas.
Nüüd võib magama minna.
...