15 kevadist hetke... viieteistkümnes

 ...

Viieteistkümnes ja viimane. 

Kui 26. mail Messingeris pilti jagasin, sain mitmeid murelikke küsimusi.

26.05.2023

Vastuseks jagasin järgmist... või pigem eelmist fotot. 

Nii lihtne see ongi.

...

Aga lõpetuseks lõppsõna.

Selle projektiga jõudsin lõpuni... erinevalt mitmest eelnevast projektist, millest mõned avaldamata riismed mustandites vedelevad, kirjutamata lugudest rääkimata. Ehk kunagi saab nendegagi edasi mindud, aeg näitab.

Viimane viieteistkümnest*, on selle aasta kevad.

Nüüd siis olen tähistanud kaht olulist tähtpäeva!

!5 aastat digipilte.

15 aastat blogimist... 

*15 kevadet läbi aastate 2009 - 2023

...

15 kevadist hetke... neljateistkümnes

 ...

Ma tean, mis teemal pilt peab olema, aga ma ei suuda seda valida. 

Seda, eelmise kevade* kõige iseloomulikumat.

Igal hetkel tunnen mõnu, et köök on uus ja vannituba on uus. Täpsemalt, vannituba pole enam vannituba, vaid mõnus kamber duši ja sooja veega. Enam pole nii, et sooja vee saamiseks peab pliidi alla tule tegema, ja et tule tegemiseks peab varavalges üles tõusma, sest hiljem tehes hakkas suitsu sisse ajama... mis ei tähenda, et varahommikul poleks ajanud, aga siis vähem. Nüüd on pliit ja soe vesi lahus. Mõlemad töökorras. Ja köök on selline, et pane või pilt ajakirja! 

Mitu nädalat lõhkumist, vedamist, tassimist, ehitamist, ladumist, krohvimist, silumist, lihvimist, plaatimist, värvimist, tapitseerimist, kokku panemist ja lahti lammutamist, ühendamist, puhastamist, küürimist... mul said sõnad otsa, aga kui otsa üles leian, kirjutan juurde. 

Igatahes, imelised lapsed mul! Tüdrukud ja poisid.

Ainult et kuidas seda ühe pildiga paika panna? 

Ega ei panegi.

Aga ilmselgelt tähistab vann pildil ühe ajastu lõppu. 

Olgu siis tema.

14.05.2022

*15 kevadet läbi aastate 2009 - 2023

...

 

15 kevadist hetke... kolmeteistkümnes

 ...

Omamoodi tähenduslik pilt, sest 2021. aasta kevadel* tehtud rattaringid on seni viimasteks jäänud. Järgnes aasta haige põlvega komberdamist, ja kuna probleem tekkis just rattasõidul, pole mul olnud julgust uuesti katsetada. Liiga selgelt on meeles, millist valu tundsin, kui miski nagu põlves rebenenud oleks.

Aga ma ei ole veel ratast nurka visanud... ühel päeval sõidan ma niikuinii!

Mitte et põlv terve oleks, aga elada juba laseb. 

18. 05.2021

*15 kevadet läbi aastate 2009 - 2023

...

15 kevadist hetke... kaheteistkümnes

 ...

Aasta siis oli 2020.

Ilmselgelt üks lemmik-aastatest, nii palju minu numbreid ;) Mu sünni päev ja kuu on märgistatud ka ainult nullide ja kahtedega.

Pilti, mida välja noppida, teadsin ka kohe.

Mu meelest on need kõige silmapaistvamad seened, ja eriti, kui nad veel jalgupidi vees on. See on ainuke kevad, kus neid just sellistena nägin ja pildistasin.

Harilik karikseen*.

11.04.2020

15 kevadet läbi aastate 2009 - 2023

...

*Harilik karikseen on kevadekuulutaja, keda võib kohata niipea kui vähegi soojemaks läheb. Pehmete ilmade korral näitab ta end isegi talvel. 

Välimuselt meenutab kaussi. Karikseene jalg on väga lühike või puudub hoopis. 

Harilik karikseen söögiseente hulka ei kuulu.

...

15 kevadist hetke... üheteistkümnes

 ...

2019. aasta kevadel käisin Peterburis. 

Kevadel... see kõlab kesiselt.

Me saabusime sellesse ajaloolisesse linna just täpselt 22. aprillil. Kes teab, see teab ;) Igatahes kunagi kandis linn Leningradi nime, aastatel 1924 kuni 1991. 

Asustatud aastal 1703.

Nii palju numbritest.

Võiks ju rääkida linnast ja ajaloost, juurde väärikas pilt panna.

Aga miskipärast pole tuju.

Sobib see pilt küll.

22.04.2019

...

15 kevadist hetke... kümnes

 ... 

Aasta siis oli 2018.

Selle kevade fotot ei olnud raske valida. Pigem on veidi raske seda postitust teha. 

15 kevadist hetke, see tähendab 15 aastat igapäevaelu ja sellega kaasnevaid paremaid ja halvemaid päevi. Halvemate hulka kuuluvad ka need, kui lähedane inimene on end igavikuteele seadnud.

Tegelikult on neid äraminemisi, rohkem või vähem puudutavaid, olnud nende aastate jooksul palju. Tuntud ja armastatud kirjanik, laulja, näitleja. Iga kord on hetk, kui tunnetad aja paratamatut kulgu ja mõttes jätad hüvasti.

Lähedasi on nende aastate jooksul maetud viis. Nemad on need, kes sugupuusse sisse kirjutatud. Kõige vanem 95 ja kõige noorem 20. Matused Eesti erinevatel kalmistutel.

Onu lahkus märtsis 2018.

Kohe tema haua ligilähedal on ristide read. Ma ei mäleta, kui palju ma süvenesin sellele ühisele hauaplatsile tookord märtsis 5 aastat tagasi, kui matusepäeval foto tegin. Nüüd püüdsin veidi ajaloolist tõde enda jaoks selgeks teha.

10.03.2018

Peale 1940. aasta juunipööret lahkus Eestist pankur Scheel, oma pere oli ta juba 1939. aasta sügisel Rootsi saatnud. Temale kuulunud nn Scheeli villa Pirita-Kosel läks NKVD käsutusse, kes pidas seal ka oma istungeid. Ligikaudsel hinnangul on Eestis erinevate sõjatribunali otsustega aastatel 1940-1941 maha lastud inimesi üle 400, enamik neist hukati Tallinnas või seal läheduses. Kose suvemõis (ehk Scheeli krunt) sai hukkamiste üheks põhiliseks paigaks, massimõrvad leidsid aset 1941. aasta kevadsuvel. Peale Vene vägede taandumist leiti seal Järjest ja järjest uusi matmiskohti, kus jõhkralt tapetud süütud inimesed. 

1942. aasta sügisel maeti Pirita - Kosel mõrvatud koos mujalt Tallinnast ja selle lähiümbrusest leitud kommunismiohvritega (kokku 114 inimest) ümber Tallinna Liiva kalmistule, kus nüüd paikneb ka punase terrori ohvrite mälestusmärk 

Kuskilt artiklist noppisin ka mõtte, mis asja veidi kokku võtab.

Kõik, mis inimesega on juhtunud, väärib mälestusmärki. Kui me ise seda mälu ei hoia, siis asendatakse see millegi muuga.

...

15 kevadist hetke... üheksas

 ...

Kui rääkida kevadest, ei saa jätta rääkimata traditsioonist käia Stockholmis. Viimati olin Rootsis 2. mail 2022. Tõsi, mõni viieteistkümnest kevadest jäi vahele, aga mõnel kevadel sai käidud koguni paaril korral, nii et enam-vähem tasakaalus.

Kevad Stockholmis 2017 oli teistmoodi, ja seda negatiivsest vaatenurgast vaadelduna. 

7. aprillil 2017. aastal toimus veoautorünnak Stockholmi kesklinnas, Drottninggatanil. Auto sõitis rahva sekka, oli hukkunuid ja vigastatuid.

Olin tol korral haridustöötajate koolitusreisil, liikusime kesklinnas, lõpuks kolasime Åhléns'i kaubamajas. Kajutukaaslasega pidime kaupluse ees kell kolm uuesti kokku saama. Juhtus nii, et trehvasime kaubamajas veidi varem, ja otsustasime, et läheme tagasi laeva. Nii et kolmveerand kolm ootasime metroos juba tunnelbanat.

Hiljem laevas kuulsime, mis just neil minutitel sealsamas Drottninggatanil juhtus.

Foto on tehtud umbes tund aega varem, enne kui me kaubamajja sisse läksime.

7.04.2017

...

15 kevadist hetke... kaheksas

 ...

Päris keskele olen oma projektiga jõudnud, aasta 2016. 

Seitse aastat seljataga, seitse ees.

Kuidagi raske oli valida pilti, mis just sellele kevadele oma näo annaks. 

Lõpuks võtsin foto kaustast "Kooliv2rk". 

Kui pildistamise kellaaega vaadata, siis 6. tunni alguseni on veel mõned minutid aega...

29.04.2016

*15 kevadet läbi aastate 2009 - 2023

...

15 kevadist hetke... seitsmes

 ...

13. oktoobril 1929. aastal avaldas ajaleht "Kaja" artikli "Mineviku lehekülgi Kullamaal", kus on kirjas: 

"Sitta Kodt Matsi" rist Kullamaa surnuaias kuulub huvitawamate ajalooliste esemete hulka meie kodumaal. See rist kannab aasta arwu 1621, olles seega 308 aastat vana.

Nüüd on aeg edasi läinud ja rist tähistas paar aastat tagasi oma 400. aastapäeva. Kui mina Kullamaal käisin, oli aasta 2015 ja juubel veel olemata. 

25.04.2015

Aga vana ajaleht pajatab veel.

Rist on rinnakõrgune, paekiwist, ümmargune nn "rist ratta sees" ehk "Rootsi rist", ja kaunis massiiwne, wiimase asjaoluga ongi wist seletataw, et rist on kolm aastasada ajahambale wastu pannud ja on kaunis terwena astunud neljandasse aastasatta. Ainult risti jala küljest on parempoolne serw ära murdunud, mis õieti wäljagi ei paistnud, kuna risti jalg oli kaunis sügawale maa sisse wajunud. Kraapisin käega mulla ära ja alles siis tuli risti omaniku nimi "Sitta Kodt Matz", mis kolmelt realt risti jala sisse raiutud, nähtawale. ...   Wanemad inimesed teawad rääkida, et praegune asukoht ristil olla juba kolmas ja täpset "Sitta Kodt Matsi" haua kohta ei teatagi, ent see olla siiski praeguse risti asukoha lähedal.

Tekib küsimus, kes oli siis see mees, kelle nime on rist senini alles hoidnud? Wäga kahju, et kiriku arhiiw on 81 aastat tagasi tuleroaks langenud ühes kirikumõisa häärberiga ja nüüd peab ainult piirduma suusõnaliste mälestustega, mis põlwest-põlwe on edasi antud.

Nende mälestuste järele "Sitta Kodti Matz" olnud praeguse Tiinuse Algküla "Paisse-Mardi" talu pidaja. ... Mats olnud wäga kokkuhoidlik mees, nii et wõtnud hobusega wäljasõitudel ikka tühja koti teele ehk wankrile, millesse kogunud hobuse väljaheited ja toonud need kotiga koju. ... Wõib olla, et Mats ei kogund hobuse sõnnikut niimoodi mitte ihnsusest, waid kui teadlik põllumees, kes oskas hinnata põlluwäetise tähtsust. Mats olnud jõukas mees, nii et kinkinud kirikule 200 hõbetaalrit ja seepärast maetudki Mats peale surma sakste hulka. 

Selline lugu sealt Kullamaa kiriku külje alt, tegin pilti, kui kaasaga kaasas käisin. Tal oli 2015. aasta kevadel  seal ligilähedal klassi kokkutulek + klassivenna sünnipäev.

Aga vanas ajalehes oli ka pilt juures.

...

15 kevadist hetke... kuues

 ...

Metsatööd aastal 2014.

Rist ja viletsus see talvepuude tegemine ;)

Mäletan, et veel minu lapsepõlves käis vanaisa metsas "sulle-mulle" saega, ja puud said välja veetud metsavahist külamehe hobusega. 

Aga seda ei mäleta, kuidas traktor tol kevadel mu pesunööride tagant metsast end välja puksis. 

18.04.2014

15 kevadet läbi aastate 2009 - 2023

...

15 kevadist hetke... viies

 ...

Aasta siis oli 2013.

Vaatasin kõik selle aasta kevadised kaustad läbi, kõige iseloomulikum kaust tundus olevat Kevadtorm.

Ühe lemmiku kaustapildi leidsin ka.

On noorust, on kevadet, on tormakust. Kevadtorm ja kaitseväelased taamal ka pildil.

14.05.2013

Aga muidu, arvestades tüdrukute huvi, on lootust, et meie kandi algatus - tütarlaps kaitseväes - saab traditsiooniks.

Nii ma kümme aastat tagasi oma arvamust avaldasin.

Päris traditsioon sellest siiski ei kujunenud.

*15 kevadet läbi aastate 2009 - 2023

...

15 kevadist hetke... neljas

 ...

28. aprill 2012

Neil konnadel vedas, nemad olid vähekäidaval metsateel. 

Kärnkonnade pulmaline embus? Üksteise lähedust nad seal otsisid. 

Just alates aastast 2012 toimub aktsioon "Konnad teel(t)", tänu millele konnadele, nende rändele ja elude päästmisele maanteedel igal kevadel erilist tähelepanu pööratakse. 

Me siin ka, mõned päevad tagasi, kui kõndimas käisime, seiskasime hetkeks liikluse ja ergutasime kaht kahepaikset kiiremini teed ületama. Nemad jäid ellu.

Nägime ka seda, kuidas üks auto kas juhuslikult või oskuslikul manööverdamisel kahest konnast suutis neile viga tekitamata mööda sõita. 

Seda, kui ohustatud konnad kevadeti on, on siin-seal kirjutatud. Lugesin, et mingi Hollandis tehtud uurimus ütleb, et teel, mida läbib 10 autot tunnis, võib surma saada iga kolmas teed ületav konn. Kui liikluskoormus on vähemalt 60 autot tunnis, saab surma juba 95% teed ületavatest konnadest.

Eestimaa Looduse Fondi kodulehel on kirjas, et 2022. aastal päästsid vabatahtlikud ligi 21300 kahepaikset.

...

*15 kevadist hetke... aastad 2009 - 2023, kokku 15 kevadet. 

...

15 kevadist hetke... kolmas

 ...

Kevad 2011.

Jääpurikad... üks märk saabuvast kevadest.

Läbi köögiakna tehtud pilt, ei enne ega pärast pole selliseid kunstipäraseid näinud, pildile püüdmisest rääkimata. Kõige keerulisem oli kätte saada seda, et ikka tilgub ka.

Tilkuv jääskulptuur. 

20.03.2011

*15 kevadist hetke... 15 kevadet mu pildipangas.

...

15 kevadist hetke... teine

 ...

2010. aasta 1. mail tulime Tallinnast ja kojusõidul tegime sissepõike Jägala joa juurde. 

Enne ega pärast pole ma sinna sattunud; imeline ja meeleolukas vaatepilt oli. 

Osake ürgloodusest.

Vesi oli värviline ja voolamine häälekas. Mis ma ikka rohkem oskan öelda. 

Ehk seda, mida teatmeteosed ütlevad.

Joa kõrgus on umbkaudu 8 meetrit ja laius 50 meetrit. 

Kõige laiem looduslik juga Eestis.

...

*15 kevadist hetke... 15 kevadet mu pildipangas.

15 kevadist hetke... esimene

 ...

Need xx kevadist hetke sõnakasutuse olen ma ärandanud, aga vastutasuks teen reklaami: Noblessneris on veel (rõhk sõnal veel) avatud Holger Looduse isikunäitus "18 kevadist hetke". 

Ja eks on temagi võõrast sõnademängu kasutanud.

Minu kevadised hetked on seotud mu fotoaparaadiga. 15 kevadet on mul digi-fotokas. Kompaktkaamera, üsna odav variant. 15 aasta jooksul olen 4-5 korda vahetanud,  Nüüd tahaks ka uut, aga kõik need, mis mulle meelepärased ja taskukohased, on müügilt maha võetud.

2009. aastal oli mul Olympus.

19. aprillil sõitsime Türilt Pärnu suunas. Just täpselt nagu täna. Isegi kellaaeg sama, kuigi päeva võrra nihkes. 

Ja korraga.... pahhhh! Kogu see hulk oli äkki otse meie ees. 

19.04.2009

Vaatasin oma 2009. aasta kevadpildid üle, ükski teine polnud nii eriline. 

Linnuparvi olen hiljemgi pildistanud, aga alati on nad olnud kordades väiksemad. 

Aga aprillis, 19. paiku, oleme ikka Pärnus käinud. Rital on sünnipäev. Homme on ta 14 aastat vanem kui 2009. aastal.

...