...
Eile päeval oli veel suvi.
Kaasa helistas oma tädile... 84 on juba auväärne vanus. Aga sünnipäevalapse õde (ehk siis minu ämm) suri, kui oli 95. Nii et pikaealisus neil geenides.
Kilekotid pakenditega viidi ära, kaks suurt 100-liitrist kotti, naabrinaisel sama seis. 3 päeva vedelesid tee ääres. Külajutu tasemel info, et jäätmeveo auto olla kraavi sõitnud. Vaene autojuht. Postkasti tuli vabandus: tehnilised põhjused, tühjendame esimesel võimalusel, teavitame Teid täiendavalt. Õnneks ma olen piisavalt laisk, kotte kuuri alla tagasi ei vedanud... esimene võimalus oli esmaspäeva hommikul, teavitamata.
Sõbrantsile helistasin, et küsida, kas ma lubasin eelmisel kolmapäeval või järgmisel kolmapäeval helistada. Seda, et kolmapäeval, see oli meeles. Selgus, et eelmisel. No nüüd polnud muljed enam nii värsked. Tal uus perearst, paikneb Stockmanni keskuses. Ja kolmapäeval oli esimene visiit.
Lugesin lõpuni Robyn Carr'i "Eksleja”. Tagumine pool raamatust muutus liiga magusaks.
Siis tuli õhtu.
Sügis algas kell 21.19... nii et esimene sügisöö tänaseks juba selja taga. Päris öö alguses, ehk siis kuskil peale ühteteist, tegin ära 600 päevast puuduvat sammu. Kõndisin postkastideni ja tagasi. Ja puukuurini ja tagasi. Nii et õnnestus päeva norm 6000 täis saada.
Nüüd on juba sügis. Hommikust alates.
Kai sünnipäev täna. Algul mõtlesin, et kirjutan talle kuhugi... fb-sse või blogisse. Aga siis läksin hoopis Messingeri. Ja praktiliselt põrkasime seal kokku 😀 Esimene kalli sai tehtud!
Tänane kujunes üldse kallistamise päevaks. Pean kalendrisse vaatama, äkki ongi seal selline päev kirjas! Mõisas käisin üritusel, seal oli kaks kallist, kes kallistasid. Kallikesi oli rohkem.
No ja siis tahtsin kaasat ära kasutada. Et mine käi üksi ja too ära. Ma ei ole segamas, ehk saad kalli ka. Tema lõi põnnama, loomulikult poole vähem põnevust, kui naine kõrvalt ei vaata 😉
Pärast koos käisime ja tõime ära.
Viinamarjad pandi boonusena kaasa.
Kõik puha eestimaine.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar