Kas igal triinul on oma nimi? Või on kõik nad lepatriinud? Mõni putukas oskab end nii peita, et kui poleks seda - märka mind! - no jääks küll märkamata. Kolmandas pildis on soojust ja meemaitset. Ja kevadet. Võiks jaguda kohe kauaks!
Putukatele on märkamatuksjäämine eluliselt vajalik. Mõned neist, kes ennast väga märgatavaks teevad annavad vaenlasele signaali, et ära puutu mind, olen mürgine!
Horisondis oli tõesti huvitav lugu. Hakkan nüüd liblikaid teadlikuma pilguga vaatama ja lepin nii mõnegi raiesmikuga keset metsa. Seda enam, et suur niidulahmakas lähi-naabruses sai eelmisel aastal täielise sügiskünni. Ei ühtegi niidutaime enam :(
6 kommentaari:
Kas igal triinul on oma nimi? Või on kõik nad lepatriinud?
Mõni putukas oskab end nii peita, et kui poleks seda - märka mind! - no jääks küll märkamata.
Kolmandas pildis on soojust ja meemaitset. Ja kevadet. Võiks jaguda kohe kauaks!
Minu meelest see mumm magab nende kollaste õite pesas...ma ei saa seda pahaks panna...
Teine pilt on lausa otsimismäng. Aga ahhoi, märkasin!
Putukatele on märkamatuksjäämine eluliselt vajalik. Mõned neist, kes ennast väga märgatavaks teevad annavad vaenlasele signaali, et ära puutu mind, olen mürgine!
Selle signaali nimi on aposematism.
Ma just eile lugesin pikalt selle kohta.
https://en.wikipedia.org/wiki/Aposematism
Eesti keeles võib lugeda lk 43-44 siit Horisondist:
http://www.horisont.ee/arhiiv-2017/Horisont-3-2017.pdf
Horisondis oli tõesti huvitav lugu. Hakkan nüüd liblikaid teadlikuma pilguga vaatama ja lepin nii mõnegi raiesmikuga keset metsa. Seda enam, et suur niidulahmakas lähi-naabruses sai eelmisel aastal täielise sügiskünni. Ei ühtegi niidutaime enam :(
Postita kommentaar