Laupäev, 2. juuni 2018

Kuidagi kurb

...
Kirjutasin meie kandi murakarabast.

Kindlasti üks väiksemaid omasuguste seas.

Pilt ka.
Rabast, mis enam ei ole raba.


Murakaraba.

Kümmekond aastat tagasi oli ta kaks korda suurem, aga teisel pool teed tehti lageraie.

Edasi käisin siinpool maiustamas, korjamiseks ei jagunud, aga suvisel ajal mõne peotäie  murakaid sai ikka põske pista. 

Nüüd pole seda raba ka.


Selline lugu siis. Tahtsin juurde panna pilti, kus raba on alles raba. Otsisin, aga ei leidnud. Oma piltide hulgast otsisin.

Ireen vaatas enda pildid üle ja tema leidis.


Seesaba raba... nüüd ja enne.

Panin nüüd pildid kokku.

Tõstsin jutu juurde.

Muidu ei saa ise ka õieti aru, millega ma rahul ei ole.
...

Kommentaare ei ole: