laupäev, 25. veebruar 2017

Meeles on

...
Pealkiri on siit laenatud.

Minu vanaema oli kange koristaja.
Tema päev algaski sellega.
Tolmu võtmisega.
Kloppimisega.
Selline igapäevane ja kerge  koristamine.

Aga mäletan, ükskord ta ütles, et kunagi, kui lapsed alles väikesed olid, pesi ta iga päev põrandaid ja koristas ikka korralikult.
Ja et nüüd on tal kahju... nii palju väärtuslikku aega mõttetult raisatud.

Aga see oli tal veres.
Tal oli alati elamine korras.


Minu vanaema oli tegelikult terve oma elu koduperenaine.


Töökas inimene ilma tööraamatuta.

...
Ja siis mäletan, et kuskil algklassides õpetaja (isegi nime mäletan - õp Madison) küsis laste käest, et mis te arvate, kui tihti peab kodu koristama. 

Enamik arvas, et korra nädalas.
Aga üks poiss (isegi nime mäletan - Erlend) ütles, et iga päev.
Siis õpetaja natuke mõtles ja ütles, et iga päev peaks küll koristama, aga kui ikka ema iga päev tööl käib, siis jõuabki ainult korra nädalas.

Mulle väga meeldib, kui mul kodus kõik korras on.
Aga mis teha, kui ikka ei meeldi koristada.
Ja kui iga päev tööl ka käia... siis vist peaks koristaja palkama.

Seda ma küll ei mäleta, kas koristaja palkamisest lapsepõlves keegi rääkis, see mu oma elutarkus.

Mitte et mul kodus koristaja oleks, aga unistada ju ikka võib.
...

Kommentaare ei ole: