Neljapäev, 10. mai 2012

Kuuketas mis kuuketas

...
Kunagi tekstis sattus ette sõna.
Kuuketas.
Mitu korda lugesin. Et mida ta siis tegelikult tegi, kui kuuketas taevas.
Lõpuks sain aru, et polegi tegusõna, nimisõna hoopis.
Aga kuidagi jäänud on see sõna minusse.
Kuuketama.
Mina kuuketan, sina kuuketad, tema kuuketab.
Mina kuuketasin, tema kuuketas.

Üksõhtu jälle, kuuketas taevas.


Kuu kaugus Maast pidavat iga aastaga 1,5 tolli võrra suurenema.
Kui see nüüd pidev protsess on, siis minu elu jooksul teeb see  rohkem kui 2 meetrit.

Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 kilomeetrit, pühapäeva öösel oli Kuu Maast 356 955 kilomeetri kaugusel.

Superkuu. Kuuketas taevas.
Superkuu ajal paistab täiskuu 14 protsendi võrra suuremana ning 30 protsendi võrra säravamana.

Säras nii, et sundis mind õue minema.
Kuuga kohtuma.
...

Taevas võib üldse põnevaid asju näha.
Taevasse kerkimas.
Tõusmas ja loojumas.


Õhk paks tiivakahinast.
...

2 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

Jutt tuletas mulle midagi meelde.
Emme, kuidas päike säratas?
???
Lauldakse ju, et päikesäratas, päikesäratas...
(u. kolme aastane Poeg 2)
Nüüd siis selline uus tore sõna!

tegelinski ütles ...

tõepoolest ju..no et säratas :P