reede, 9. märts 2012

Märtsipommitamine 1944

...
9. märtsil 1944 oli üks 4-aastane poisu Nõmme kopsusanatooriumis.

Kui Tallinn põles, olid tema ema-isa ja muu pere maal, oma 60 km Tallinnast.

See paistis neile ära.

Tallinn põles.

Juba varem oli toimunud linnale mitu õhurünnakut.
Mitte nii purustavat ja otse tsiviilobjektidele suunatut.

Kõige hullem on teadmatus. Sama hull on teadmine.
Teadmatus, mis toimub.
Teadmine, mis toimub.
Nägemine, et toimub.

Mis sest, et 60 km kaugusel, ikka paistis ära.

Nüüd me teame.
Hävis 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada, tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti. Pommitamises hukkus vähemalt 554 linnaelanikku ja sai haavata 659.
Üle 20 000 jäi peavarjuta.

Pommitabamuse sai vanaema-vanaisa korter Hermanni tänavas. Põles ära ka vanaisa töötuba.

Aga sanatoorium jäi terveks.
Poiss sai terveks.
Pildil vist veidi hilisem aeg, koos Itty-tädiga.


Pean talle helistama ja küsima, kas ta ise mäletab sellest midagi.

Mina mäletan seda, mida vanaema rääkis.

Pommitamisest olen korra juba kirjutanud.
...

2 kommentaari:

Hundi ulg ütles ...

See võis ikka hirmus olla, nii lapsel kui vanematel.

tegelinski ütles ...

Jep. Laps isegi mäletas. Helistasin ja küsisin, kui mahti saan, lisan tema mäletamise juurde.