Kolmapäev, 29. oktoober 2008

Kiituseks kirurgidele

...

Mu otsmik on olnud nagu taimelava nii vajaliku (eks ikka targad mõtted) kui ka mittevajaliku materjali kasvupinnaks.

Kui ma olin alles päris titt, arenes mu juuksepiiril mingi punane pidevalt laienev laik.

(hobusega rongijaama, rongiga Tallinna, haiglasse)

Usun, et ma polnud veel kahenegi, kui kirurg selle likvideeris. Alles jäi päris lopsakas arm. Mind pole see küll kunagi häirinud, kuigi ema arvas, et algaja näpuharjutus, oleks võinud paremini. Igatahes sai sellest algajast hiljem väga tunnustatud kirurg. Hea, et sai näppe harjutada.

Teine kord, kui terariistaga kallal käidi, olin juba natuke suurem laps. Sedapuhku kirvega, toimetajaks mingi x naabrilaps, kes kirvega õue peal jääd raius. Ju ma tahtsin lähemalt näha. Õnneks siiski kirve tagumine pool, aga verd oli palju ja arm alles senini.

Eile siis jälle. Terariista ei näinud, enne suruti tihe lapp näkku. Et hingamine oli ka raskendatud, oli hea seal lapi all mõnd tuttavat kriminulli läbi mängida. Eriti õnnestus rolli sisse elada, kui tohter töö käigus korraks mu nina ja suu ka kinni vajutas.

Tegelikult on mulle mu kirurgid kõik väga meeldinud. Säravad isiksused. Mu meelest võiks mõni ajakirjanik neid portreteerida. Eestimaal on nii palju huvitavaid inimesi lisaks neile kes hästi laulavad, tantsivad, näitlevad või siis omamoodi hästi poliitikat teevad.

Aga operatsioon oli lõbus. Kõigepealt vaatas arst mind üle – et miks see valge sall kaelas, siin hakkab kohe veri voolama. Edasi džemper – et mis seal all on, äkki saaks ära võtta. Päris paljaks poleks just jäänud, aga ok, las jääb selga. Katsume vere mujale juhtida. No ja siis juba lapp näkku.

Vahepeal hakkas mul seal lapi all igav, siis hakkasin uurima, et mis toimub. Vahepeal nagu katkuti, siis kraabiti, siis nagu uuristati. Lõpuks sain aru, et õmmeldakse pikkade pistetega. Kommenteerisin, et nojah, nüüd siis ristpistes musta niiduga.

Kodus, kui varjava lisaplaastri ära olin kitkunud, nägin, et mu vaist polnud mind petnud. Oligi ristpiste ja musta niiduga.

Mulle täitsa meeldib.

Kahjuks võetakse see 10 päeva pärast ära.

Ja miks mul on tunne, et otsmikul oleks nagu kortse vähemaks jäänud?

...

2 kommentaari:

helle ütles ...

Tore tutvuda, Tegelinski!

Emmeliina ütles ...

väärt mälestused koos ilmeka pildiga. Oledki kaaspõlvkondlane, vähemalt foto järgi (eks ikka süles ;-), arvan)