Kolmapäev, 30. juuli 2008

Meenutades möödunut

......
Ikka ju meenutad, kui saad kokku keskkooliaegse pinginaabriga.


Tegelikult sai käidud Tallinnas poodlemas. Terve Kristiine keskuse kõndisime läbi. Isegi ostsin paar asja. Ja lubasin, et nii kui koju saan, otsin kapist 2-3 üleliigset riietuseset ja viskan minema. Nende leidmisega ei peaks probleeme olema, kapid punnis mõttetutest kodinatest. 
Hoiaks vähemasti olukorda tasakaalus.



Ja siis kõndisime läbi Pelgulinna Balti jaama. 


Tulbi saunast mööda. See meenutas, et nõuka-ajal polnud ju majades suvel sooja vett ja saunas sai käidud üsna tihedasti. Meie majas polnud sooja vett ka talvel mitte, hea, et vesi üldse sees oli, aga pinginaaber elas keskküttega korteris Karl Marxi puiesteel.

Partisani kinomaja oli veelgi püsti, kuigi mäletan aega, kui kino kinni pandi, et varisemisohtlik. Mu meelest ta veel lõplikult kokku varisenud ei ole.
Kohe seal kõrval paikneb kelgukoerte residents.

Ristiku, Telliskivi, Rohu… vanad tuttavad tänavad: kodunt kooli ja koolist koju, Rohu tänava saiapood ja 

Telliskivi tänava apteek, kulinaaria all keldris, mänguväljak ja viadukt. Vähemasti viimased kaks on küll endise koha peal.

Ja koduõu… tõeline agul. Tegelikult ma ei mäleta, milline ta kunagi oli, aga praegu pilt küll õõvastav ja täiesti võõras.

Kodumajast tuli välja mees koeraga. Kunagistest majanaabritest mäletan ainult ühte väikest vene poissi, kelle kõverad jalad olid samamoodi rõngas nagu tänase koera saba. Aga ma siiski arvan, et tollasel poisikesel polnud mingit seost tänase mehe ja koeraga.

Edasi mööda Telliskivi tänavat, trammipeatuse poole. Seal vahepeal oli mingi venelaste klubi, siis mingi suur tehas ja veel maja, kus elas tädi Ats.

Ma ei mäleta, et minu ajal oleks olnud Balti jaamas turgu. Üks turg oli hoopis koolimaja kandis, aga see oli vist varasemast lapsepõlvest.

Aga tänane Balti jaam oli vastik ja räpane. Ja haises. Eriti turg.

Ja välikohvik jaamahoone taga oli kui vanast vene filmist.

Ja palju oli ühte nägu inimesi… selliseid ähmase pilguga, pundunud näojooned ja räme hääl.

Ja siis veel see soomekeeleline naiskodanik, kes turul mingi kasti najal jalgu puhkas ja äkitselt kuidagi väga sujuvalt koos kastiga ümber vajus.

Selline puhkuse päev siis täna.

Pilte teha ei saanud, fotokas on remondist tagasi saamata.
Seebikaga mõned klõpsud tegin.

Et möödunut meenutada.
...

3 kommentaari:

Hundi ulg ütles ...

Sinu teksti lugedes kõndisin nagu ise mööda neid tänavaid, mäletades seda, mis oli. Võib olla on midagi veel nüüdki. Ei tea, pole kaua käinud. Kindlasti pole aga alles neid lapsepõlve keldripoekesi Heina ja Roo tänaval, mõnda maja Härjapeas jne.

Jaluta teinekord veel ja kirjuta.

tegelinski ütles ...

Parim oli sõnade хлеб ja булка pleekunud tähekontuurid leiva-saiapoe ukse kohal.
Kui aasta algul esimest korda neid tänavaid mööda kõndisin... üle pika-pika aja... lubasin endale, et tulen fotokaga ja teen pilte. See mõte on jätkuvalt mul peas, nii et kui digika kätte saan, siis kindlasti jalutan.

Ingrid ütles ...

Ohoo, Pelgulinna laps!
Turg oli jah praeguse Mööblimaja kohal.
Mina käisin Vabriku tänava koolis Kalamajas, elasin Salme tänaval.
Balti jaamas muidugi turgu polnud, see oli kinnine territoorium.