...
#lühijutud
Kui nüüd eilsest rääkida.
Päev oli palav, tubaseid tegemisi toetav.
Mitte et ma midagi tarka oleks teinud. Lappasin ajalehte, lugesin raamatut*, näppisin läpakat. Natuke üht ja jupike teist, ei erilist süvitsi minekut.
Lehest lugesin läbi artikli 1991. aasta omandireformist** ja oma kodu kaotanud inimestest.
...
Mingil ajal jagasin sõbrannaga riigikogu värskemat infot.
...
Vaatasin arvutist filmi "Kolme katku vahel”.
.png)
"Istute maamehe turjal kui puuk..."
...
Õhtul käisin veel õues pildistamas.
Selline lihtne ja igav elu mul.
...
* Raamat siis... Ago Livius Kerge "Alutaguse uinuv kaunitar. Lugusid Tudulinnast", 2023
** Artikkel Õhtulehes, 25.07.2025.
Omandireformi aluste seadus võeti vastu riigikogus 13. juunil 1991. Omandireformi käigus läks tagastamisele 5143 elamut, kodu kaotas umbes 22 500 peret, pereliikmeid registreeriti ligi 75 000.
Omandireform tõi välja eestlase tumedama poole...
...
3 kommentaari:
Isiklikust tagataskust: nii isa vanematel (ostetud talu) kui ema vanematel (vabadussõjas võidelnud) ei olnud mingeid probleeme ei väljatõstmise ega väljakolimisega. Isapoolse vanaisa -vanaema lapsed said nõuka ajal eluasemed töökohtade kaudu (nii ka minu vanemad) Kortermajad ehitati uued, nii Tallinnas, Rakveres , Väike-Maarjas. Emapoolne onu ostis perele OMA maja. Keegi ei tükkinud võõrasse pesasse, jumal tänatud.
See oli lihtsalt üks pisike vastus hr. Lenki loole. Kuidas nad ikka need nn.kodud said? Lihtsalt pakuti, et tulge. võtke, elage.
Eks see nii oligi.
Mul sugulane Rootsis ei teinud taotlust oma isamaja tagasi saamiseks. Ta oli tänulik, et inimesed, kes sees elasid, olid seda alles hoidnud ja korras hoidnud. Omanikest maha jäänud maja oleks olnud aastakümnetega ainult hunnik lagunenud seinu ja katus.
Artikkel pigem tõstatas probleemi, et riik ei toetanud inimesi, kes oma kodust ilma jäid.
Mu vanaema elas korteris, kus maja läks tagastamisele. See oligi kortermaja ja üürikorter juba 1940ndatel aastatel, seal elas üürnikuna vanaema õde, kes läks Rootsi. Kuna vanaema ja vanaisa korter sai Tallinna pommitamisel tabamuse, kolisid nad ajutiselt õest vabaks jäänud korterisse. Ajutiselt - ja see venis aastakümnete pikkuseks.50 aastat vast? Ega nad korterit omale ei saanud, nad maksid riigile üüri.
Riigikortereid said elanikud hiljem EVP-dega endale osta, tagastatud majadest tuli välja kolida.
Vanaema suri veidi aega enne, kui omandireform jõustus, vanaisa veelgi varem. Kui ei oleks surnud, oleksid nad oma kodust tõenäoliselt välja tõstetud.
Sellised lood läbi aja, iga lugu oma nägu.
Mul on ikka vga vähe teadmisi, sest olen terve elu elanud oma mullis ja peaaegu ühes paigas. :( Nii palju tagastatud maju, ilmselt enamus neist linnades. Maja, kus ma praegu suveperenaine olen (Kotli maja Väike-Maarjas) tagastati perele. Õnneks seal paiknes külanõukogu, mitte üürilised. Pean muuseumist küsima, aga tundub, et järeltulijad ei tahtnud neid amortiseerunud maju ja nii nad lagunesid või on lammutatud. Ikka ainult väikealev. Huvitav teema, pani kohe mõtlema. Nii palju traagikat.
Postita kommentaar