...
Kui kaasa kinnitas, et need kõrged puud, mis Vigalas alleedena teede ääres, on lärtsipuud, ei osanud ma midagi arvata. Mu meelest tavalised lehised.
Või mis lehised, isegi lehis pole minu jaoks kõige esimene valik. Pigem oli see Saksamaa kuusk, mis maal vanavanemate juures keset taluõue kasvas. Nüüd enam mitte, vist muutus majale ohtlikuks.
Usun, et kõige vanem pilt sellest kõrgest puust (meie peres öeldi ikka, et Saksamaa kuusk) on see ema joonistatud pilt aastast 1951.
Suvihaljas okaspuu.
Nüüdseks olen lehise omaks võtnud. Igapäevane (khm-khm) kõnniring viib ühest sarnasest vanurist ligilähedalt mööda, ja lehised kunagise Risti koolimaja juures on ka ammused tuttavad.
Nii et puu, mis ühele lärtsipuu ja teisele Saksamaa kuusk, on Vikipeedia kinnitusel hoopis lehis.
Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas, on lehis üks levinumaid puid, moodustades suuri metsamassiive. Lehised kasvavad 15-50 m kõrgeks ja võivad vabalt elada oma 500 aastat.
Kui lehis on tulnud meie maile kas Saksamaalt või Siberist, siis kaasa juured on Vigala kandis ja tema jaoks see algne nimi lärtsipuu kõige suupärasem.
Kunagi ilmunud "Lasteleht", "Postimehe" hinnata kaasaanne, on oma 1904. aasta 4. veebruari väljaandes avaldanud artikli "Meie okaspuud".
Umbes 7-80 aastat tagasi, hakati meie maal ühte wäljamaa okaspuud, nimega lärtsipuu, kaswatama. Esiti üsna wähesel arwul, ainult ilupuudena; aga wiimase paarikümne aasta jooksul kaswatatakse teda suuremal mõedul, sest tema häid omadusi juba rohkem on tundma saadud. Lärtsipuu kaswab umbes nendesamade tingimiste all kui meie maa mänd; teiste puude warjus ja wesise maa peal ei taha tema mitte kaswada. Teistest puudest lahutab lärtsipuu ennast selle läbi, et ta omad okkad sügisel maha ajab. Kõige warasem on ta kewadel haljaks minema. Lärtsipuu on wäga jõudsa kaswuga, nii et temast ju 30-40 aasta pärast häid palka wõib saada. Seeme kaswab lärtsipuul niisama kui teistel okaspuudel, käbides. ... Seemne nael maksab 130-150 kop. Ennemal ajal osteti lärtsipuu seeme Saksamaalt, sellest seemnest kaswasiwad kõwerad puud; wiimasel ajal tuuakse teda aga Siberist, kus kliima meie maa omaga rohkem ühesugune on, ja puud kaswawad sirged.
Selle ligi 120 aastat vana artikli põhjal võib arvata, et meie talu õues kasvas pigem Siberist pärit puu, sest tema oli sirge ja kõrge.
Sirge ja kõrge oli ka Ussimäel kasvanud lehis. Pika otsimise peale leidsin pildi, mis tehtud tubli pool sajandit tagasi. Oleme seal Sirjega vist sipelga pissi noolimas. Miskit muud põhjust ei oska arvata, miks seal näppupidi pesas oleme. Kahtlustan, et see nii vana komme, millest tänapäeva noored enam midagi ei tea, meie omal ajal tihtilugu maiustasime.
Nüüd käis Aare lapsepõlveradadel ja saatis pildi. Kartsin, et just Ussimäe lehis on puu, mis üks eramaalane seal oma piiri märgistamiseks teele on langetanud, aga õnneks mitte.
Vähemalt see lehis püsib veel alles, tee lapsepõlvemaale on autoga tulijatele aga endiselt suletud. Ei siin aita ei ussi- ega püssirohi, kui isegi Ussimäe maagia ei suutnud takistada.
...
2 kommentaari:
Meie kodu pargis kasvab ka lärtsipuubeebi. Muuseas, ma teadsingi siiamaani ainult nime lehis.
Saksamaa kuuse nime olin eelkooliealisena kuulnud, kuid milline see puu on, siis ei teadnud.
Nüüd kohe kõvasti targem :). Tänud!
Ma esialgu arvasin, et see LÄRTSIPUU ehk mehe peres lihtsalt mingi peresisene sõna, aga Google aitas. Leidsin lause Looduskaitseseltsi üritust kajastavast artiklist:
Laupäeva hommikul tutvustati Vigala lärtsipuid ehk lehiseid – nende alleed on Vigalas mitme tee ääres.
Edasi hakkasin juba tõsisemat huvi tundma. Päris põnev oli :)
Tervitused ja pai lärtsipuubeebile, mu meelest on nad kevadeti imearmsad ;) Nii pehmed ja nunnud! Mul on kuskil foto, aga ma pole veel üles leidnud.
Postita kommentaar